Christian Bale riputab Pimeduse rüütli keebi igaveseks varna ja Christopher Nolan on teinud oma viimase Batman'i filmi. Viimase seitsme aastaga on meeste koostööna valminud teosed muutnud koomiksifilme tundmatuseni ning õnneks saadetakse Nolani Batman väärikalt pensionile.
Harvey Denti surmast on möödunud kaheksa aastat. Bruce Wayne (Christian Bale) on selle aja viibinud üksinda oma häärberis ja Batmani keep on keldris kenasti luku taga olnud. Kui kaval murdvaras Selina Kyle (Anne Hathaway) varastab Bruce'i sõrmejäljed tuleb Pimeduse rüütel aga tagasi, et päästa kodulinn Gotham koletusliku Bane'i (Tom Hardy) küüsist. Samal ajal peab aga Bruce Wayne võitlema ka oma isa firma pärast ning tema liitlaseks saab Miranda Tate (Marion Cotillard), kes võib olla lõpuks see naine, kes paneb Bruce'i unustama eelmises filmis hukkunud Rachel Dawesi.
Pole mõtet vaielda, et „Pimeduse rüütel" oli eelmise kümnendi üks tippfilme ja seda suuresti tänu Heath Ledgeri nüüdseks juba legendaarsele Jokeri rollile. Kuidas suudaks „Pimeduse rüütli taastulek" seda ületada?
Ei suudagi. Nolan on teinud õige sammu ja loonud Bane'is polaarse vastandi Jokerile: kui kummitusliku valgenäo vastu oli Batmanil küllalt jõudu, kuid sellest polnud kasu, siis Bane'i trump (Batmani vastu) peitub just toores jõus, millest kaheksa aastat puhanud Wayne'il puudus on.
Ometi on kange tahtmine neid kahte paha omavahel võrrelda, sest mõlema jaoks on Batman kinnisideeks. Jokeri jaoks pole mõtet Gothamit terroriseerida, kui Batman temaga ei mängi ja Bane'i arvates teeb Batmani kannatus Gothami hävingu palju mõnusamaks. Kahjuks ei ole aga Tom Hardy'st karisma poolest Ledgerile võrdset ja selles paratamatus võrdluses „Taastulek" kaotab.
Aga okei, lõpetame selle võrdlemise, sest iga film peab seisma esmalt iseenda jalgadel. Bane'i motivatsiooni Gothami hävitamiseks hindaks ma hindele kolm, sest see tundub lihtsalt esimese filmi ülesoojendatu ühepajatoiduga. Ometi ei jää see tegelikult hinge närima, sest enam kui superkangelasefilm on „Taastulek" põnevikku mässitud karakterdraama. Meile näidatakse rohkem kui kunagi varem Bruce Wayne'i sisekaamost: haavatud isemääratud märter peab aru saama, et tema pähe pandud mask tähendab, et ta ei tohi istuda erakuna ja viriseda. Ja kui veab, siis ta õpetab seda ka teistele. Köhhjglhhh... Vabandust, Eesti suvi, noh!
Uutest tegelastest (lisaks Hardy'le ja Cotillardile näiteks Joseph Gordon-Levitt usina politseiuurijana) kõige parema rolli teeb Hathaway. Eelmine Kassnaine (jah, eelmine, sest Halle Berry't ei ole olemas!) Michelle Pfeiffer pani Tim Burtoni „Batmani tagasitulekus" maha kõrge märgi olles nii seksikas kui ka kuri pätt. Vaatamata sellele, et Hathaway on tabanud sama soont nagu Pfeiffer (väljaarvatud ülenäitlemine, mis Burtoni filmis oli lausa nõutud) suudab ta rolli siiski teha omaks ja seksikamaks kui ei kunagi varem, loovutamata sealjuures hetkekski tegelase inimlikkust.
Visuaalselt on „Pimeduse rüütli taastulek" kindlasti kõige magusam osa triloogiast ja ilmselt üldse üks ilusamaid (väga koledal tumedal moel) filme, mida sel aastal näha saab. Triloogia viimaseks osaks on Nolan tengelpunga korralikult lahti löönud ja vastasseise, alates filmialguse lennukikaaperdamisest kuni lõpuvastaseisuga New Y... vabandust, Gothami lumistel tänavatel on silmadel lust vaadata.
Lubage mulle veel üks viimane mõte enne kokkuvõtet: Hans Zimmeri loodud muusika on vapustav. Tegu on nii lahutamatu osaga Nolani filmidest, et ilma selleta tundub kõik lausa mõttetu. Just täpselt sellepärast kohtuvadki Batman ja Bane esimest korda just täielikus muusikavaikuses.
Ma tunnistan, et olin seda filmi oodates liialt rahutu, lugesin läbi kõik asjassepuutuvad uudised ja olin juba saali minnes natukene liiga palju teadlik sellest, mis juhtuma hakkab. Sellegipoolest haaras film mind nii jäägitult endasse, et ma unustasin kinotoolis istudes kõik loetu ja ikka tabati mind ootamatult. Väärikas lõpp väärikale sarjale, mis kannatab sama palju lõpuhaiguse käes, kui "Batman alustab" vaevles sünnitusvaludes. Õnneks väga vähe!
PS! Kuhu edasi? Batman ei saa kaua varjusurmas elada, sest a) keegi ei tea, kui kaua veel koomiksifilmid ruulivad ja b) Õiguse liiga (Justice League ehk Batman, Superman ja teised DC kangelased) film ootab oma järge. Kes iganes Nolanilt vidinavöö üle võtab peab väga suurtesse kingadesse astuma.
PPS! Mitu korda teie pisarat pidite pühkima? Mina suutsin ühe korraga hakkama saada, aga napilt!
