Ma ei ole lugenud „Näljamänge". Ma usun, et see on suurepärane raamat(usari) ja et film järgib selle sisu täpselt, kuid see ei tee sellest veel head eraldiseisvat filmi. Mina vaataks uuesti pigem esimest „Videvikku" kui „Näljamänge", sest see oli parem FILM!
Kapitooliumis elavad rikkad ja mõjuvõimsad hoiavad end ümbritsevaid piirkondi võimu all valides iga aasta ühe tüdruku ja ühe poisi elu ja surma peale peetavate Näljamängudele. Sel aastal esindab 12. piirkonda Katniss (Jennifer Lawrence) ning ta peab elusana koju tagasi jõudmiseks olema viimane ellujääja 24 noore seas.
„Näljamängud" põhinevad Suzanne Collinsi ülemaailmsel bestselleril, mida enamasti kutsutakse noorte- ja just teismeliskirjanduseks. Siin peitubki iva, miks film tavavaataja jaoks kehv on: filmi sihtrühm on elukogenematu.
"Näljamängud" rikuvad ära Ameerika emad. Niipea, kui keegi filmis ühe F-tähega sõna peaks ütlema, tõusevad lapsevanemad tagajalgadele ja nõuavad, ent nende võsukesi kaitstaks kinos möllava roppuse eest. Veri? Mäss, sest vägivald viib noored halvale teele! Seks? Jumal hoidku, kas te tahate mind minestama panna!? „Näljamängud" on nii steriilne, et isegi kuulus teledetektiiv Adrian Monk suudaks seda vaadata. „Alla 12 mittesoovitatav" peaks andma aimu, kui malbe on see teismeliste mõrvafilm.
Kui Katniss saab võitluse käigus veidi haavata määrib tema piirkonnast mängudele tulnud poiss Peeta (Josh Hutcherson) verisele kriimule salvi. Tegu on filmi kõige romantilisema kohaga.
Kui sa oled 14 aastat vana!
Ma mäletan väga hästi esimese armastuse tunnet ja kujutan elavalt ette, kui imalana see kõik mis ma toona tegin vanematele ja targematele paistis. Just see on Katnissi ja Peeta vahel toimuv - imal. Ise vanema ja targemana tean ma, kuidas asjad maailmas tegelikult käivad ja ma ei taha, et mulle ekraanilt meenutatakse minu kunagist rumalust.
„Näljamängude" suurim probleem on ajakasutus. Peaaegu kahe ja poole tunni pikkune film, mis peaks rääkima üksteist veristavatest lastest, veedab esimesed poolteist oma ajast Kapitooliumis jalgu lohistades.
See ei oleks väga hull, sest Katnissi ja Peeta silmade ja suude järgi oleks ideaalne võimalus sotsiaalkommentaariks: kõige vaesemast maakonnast saabunud lapsed visatakse suurlinna elukeerisesse. Aga see võimalus visatakse kähku minema, sest keskendutakse hoopis noorte treeningule, mille näitamine on sisu edasiviimise poole pealt täiesti tarbetu. ME TAHAME VERD!!! Trennis seda näha pole lootust. Soovituseks: nagu laulis Team America „Isegi „Rocky's" oli montaaž!"
Ja siis kui trenn lõppeb, on LÕPUKS käes üksteist nottivate pubekate aeg. Ainult et me ei saa ju võikaid mõrvu ekraanil näha, sest muidu ei lastaks teisi pubekaid seda saali kaema. Surmad on ... steriilsed!
Üks asi, mis „Näljamängudes" on kõvasti parem kui „Videvikus", on naispeaosa ehk neiu Lawrence. Sellel preilil on ees suur tulevik. Ära märkimist väärib ka „Näljamängude" saatejuhi rollis olev Stanley Tucci, kellel on ilmselt parim ulmefilmisoeng pärast Chris Tuckerit „Viiendas elemendis". Enamik noori näitlejaid on aga väga harilikud.
Ma otsustasin, et olen oma arvustuses kuri, kui suri viimane „paha" Näljamängudel osaleja. Mulle kangastus seda stseeni vaadates silme ees Rutger Hauer, oma kuulsat „Blade Runneri" monoloogi pidamas. Ja see oli nii palju parem, kui „Näljamängude" lõpplahendus.
Vaadake parem „Blade Runnerit". Või „Battle Royale'i", kui soovite näha üksteist tapvaid lapsi. Või Arnie „Jooksvat meest" kui huvi on reality-TV satiiri vastu. Need ei ole tingimata paremad filmid, aga palju huvitavamad ning meelt lahutavamad kindlasti!
Lõplik nael „Näljamängude" kirstu on, et ta ei üllata mitte millegagi. Ta ei üllata mind, kui tavalist vaatajat. Ta ei üllata raamatute fänni, sest jälgib selle süžeed väga hoolega. Oleksid filmitegijad julgenud kuskil teha ühe riskantse otsuse, võiksin ma praegu siin seda filmi soovitada, kuid sellisena on need kaks ja pool tundi pigem ajaraiskamine!
PS! Ma tean, et ma olen oma arvamuses suhteliselt üksi. Enne kirjutamist lugesin ma läbi kümmekond väga targa ja austatud kriitiku kirjutist ja rumala egoistina ma arvan, et pigem on lollid nemad, kui mina! "Näljamängud" ei ole hea film!
kurb on lugeda arvustusi, mis on alati nii negatiivsed. Kõigepealt loe raamat läbi ja siis tule ja kirjuta uus arvustus.
Mitte keegi ei ütle Bourne’i filme vaatama minnes, et enne peaks kindlasti raamatud läbi lugema, sest nad töötavad filmidena nõnda hästi. „Näljamängud“ on lihtsalt kehv film ja vahet pole kas raamat aitaks täita süžeeauke või mitte, selle lugemist ei tohi vaatajalt eeldada!