Jāņi ja lätlased
Lätlastega kahasse sai üritus tehtud seetõttu, et juba mõnda aega oleme otsinud uut maja, kus Brissi eestlased võiksid kokku saada. Senised rendiruumid läksid remonti.
Hiljuti selgus, et lätlastel on linna südames korralik maja, mida nad heal meelel välja rendivad. Nii olemegi juba mõnda aega mitmeid üritusi koos plaaninud ja küllap jätkame tulevikus. Esimene pääsuke oli küüditamise aastapäev (osalesid ka leedukad) ning esmakordselt oli siinsete eestlaste jaanilaupäeva üritus koos lätlastega.
Jāņi'l ehk jaanipäeval läti keeles oli igast nurgast tunda, et Brisbane'i lätlased on aastakümneid oma üritust harjunud sarnasel viisil korraldama - väidetavasti suisa nii, et teatud laudkondadele olid juba aastaid kinni pandud lauad täpselt samas saalinurgas.
Läti maja ise uppus rohelusse - igale poole olid lätlased üles riputanud mõnusalt sahisevad eukalüptioksad ja sõnajalad. Paljud lätlased kandsid rahvarõivaid, naistel olid peas lillepärjad. Koos eestlastega oli üritusest osavõtjaid 150-200 vahel. Eestlasi oli sealjuures vähevõitu, 30 kandis.
Lillepärjad jaanipäeval on lätlastel üks tore komme. Nende mehed kannavad samal ajal tammeokstest pärgi.
Jaanipeol laulis lätlaste laulukoor ning muusikat tegi vahva lätlaste bänd, mida nad ise kutsusid Latvian Bush Band'iks. Nagu selgus, on lätlaste jaanipeo traditsioonid eestlastele üsna sarnased. Tantsiti mitmeid rahvatantse, lauldi, söödi head-paremat ja joodi õlut. Ühe eripärana pakuvad lätlased jaanipäeval köömnejuustu. Seda valmistavad reeglina naised, samas kui meeste kohustus on õlut vaaritada.
Kui eestlasele tähendab jaanipäev armunute Koidu ja Hämariku kohtumist, siis lätlased peavad samal ajal pulmapidu, abiellujaiks Taevaisa ja Maaema. Mõlemad rahvused käivad öösel sõnajalaõit otsimas ja põletavad lõket. Jaanipäeva eelset päeva nimetavad lätlased taimerohu päevaks. Sel päeval korjatud ravimtaimed usutakse olevat kõige võimsamate raviomadustega.
Eestlaste laulud "Jaanipäevaks kõrgeks kasvab rohi" ja "Saaremaa valsi" võtsid lätlased igatahes hästi vastu. Jaanipäeval osalenud Eesti peakonsul Austraalias Triinu Rajasalu jäi lätlaste korraldatud päevaga väga rahule. "Üldse tundub, et vennasrahvad saavad Austraalias omavahel hästi läbi - Sydneys oli soomlastega koos näiteks volbriõhtu," sõnas ta.
Jaanilõke taevani
Pühapäeval jätkus jaanipidu eesti soost perekonna Mardistete pool maal mändide ja eukalüptipuude all. Caboolture on nii mõnus koht, et sealne lõke on kohalike eestlaste hulgas juba vaba traditsioon.
"Täpselt nagu Eestis - sooja on 14 kraadi ja sajab vihma!" naersid kohaletulnud, kelleks oli ligi 70 eestlast ja eestlaste sõpra.
Brisbane Eesti Seltsi esinaine Kati Virtaal märkis rahvale peetud kõnes, et erinevalt Euroopast tähistavad austraalia eestlased jaanipäeva südatalvel, mil pimedaks läheb juba õhtul kella viia paiku ja ilm on jahe. "Vaatasin internetist, et milline on ilm Eestis - näib, et vihmast hoolimata on meil siiski ühe kraadi võrra soojem," muigas ta.
Väike vihmatibin ei ehmatanud kedagi. Jaanilõke oli taevani, mängis mõnus eesti muusika ja laudadelt vaatasid vastu grill-lihad, kartulisalat, heeringas, kringel ja muud paremad jaaniroad - kõik kohaletulnud eestlaste oma vaaritatud. Näiteks Brisbane Eesti Seltsi juhatuse liige Raivo Rohtjärv muljetasd, et kartulisalat valmis noorte eestlaste ühistööna ja jogurtimarinaadis grill-liha lõigati veel eelneval öölgi parajateks tükkideks.
Võrkpalliplats oli pea kogu aeg rahvast täis ning loomulikult toimus köievedu, mille võitjaks osutunud seltskond sai auhinnaks purgi hapukurkidega. Populaarne oli ka loterii, kus loositi välja igasugu maitsvat söödavat ja joodavat, raamatuid Eesti kohta ning kohaliku eesti ajalehe tellimused.
Väikestele lastele, keda vudis ringi paras kogus, jättis jaanipäev kustumatu mulje. Õhtul oli siin-seal autode juures kuulda vingumist - pisikesed jaanilised ei soovinud mitte mingil juhul tagasi koju sõita. Vallatult ringi jooksvad koerad, valge hobune ja lambad ning lai metsaalune, kus vabalt joosta ja üksteist taga ajada, tegid lahkumise raskeks.
Kati julgustas inimesi lahkesti metsast sõnajalaõit otsima. "Pole viga, kui sul pole paarilist, kellega koos seda otsima minna," rääkis ta. "Seda võib teha ka üksi ja leitud sõnajalaõie ööseks padja alla jätta - siis on lootust näha unes seda inimest, kellega tulevikus abielluda." Üle lõkke ta ei soovitanud hüpata, kuna lõke oli selleks kaugelt liiga vägev - põles kuni ööni heleda leegiga. Õnneks võtsid jaanipäevalised hüva nõu kuulda ning nii lõppes eestlaste peotrall suuremate vigastusteta.
