Mis oleks kui poleks ja mida poleks kui oleks.... Viimasel ajal vaagitakse, et Brisbane´i üle ujutanud veemassi saanuks vältida, kui linnasüdamest 80 km eemal asuv Wivenhoe veetamm olnuks õigesti käsitletud. Ehitati ju hiiglaslik tamm kolmkümmend aastat tagasi enim põhjusel, et vältida taolist poolt linna enese alla matnud üleujutust nagu 1974. aastal.

Toonane üleujutus oli isegi kõrgem, kui tänavu jaanuaris. Niisiis kandis Wivenhoe tamm kahte eesmärki: varustada linna veega ja pidada puhvertsoonis kinni vihmaperioodil mägedest alla linnale laskuv veemass. Teooria oleks töötanud hästi, kui hiljutise hiigelvihma jaoks tammis ruumi jätkunuks. Kuid sel hetkel, kui veemass taevast alla kukkus, oli tamm juba täis. "Miks oli tamm vihmahooaja alguses nii täis, et suurt midagi enam peale ei mahtunud?" nõuavad üha uued kurjad hääled.

Nagu selgub statistikast, oli kolm päeva enne saatuslikku vihmasadu, ehk reedel, 7. jaanuaril tamm 106 % ulatuses vett täis. Lahtiseletatult: linna veetagavara hoidla oli 100 % täis (ca 1.15 miljonit megaliitrit) ja kuue protsendiliselt oli täidet võimaliku suurvee jaoks tühjana hoitav ruum. Järgmisel päeval lasti tammist jõkke, Brisbane´i suunas minema 100 000 ning ülejärgmisel päeval 116 000 megaliitrit vett. Taustaks: 1 megaliiter (ML) on 1 miljon liitrit ja mahuliselt täidab see ära 50 m pika, 20 m laia ja 1 meeter sügava ujumisbasseini.

Sel ajal sadas iga päev päris palju. Esmaspäeva, 9. jaanuari hommikuks oli tammi veetase üle 148 % ning oli kuulda, et tammi juhid ei suuda otsustada, kuis edasi tegutseda. Sama päeva õhtupoolikul algas ekstreemne veesadu, mida ilmaprognoos ette polnud näinud. Vaid osa vihmast sadas otse Wivenhoe hoidlasse. Tammi operaatorid said veest üllatusega teada ja vabastasid kohe veel 172 000 ML vett; kuid tammi täituvus ületas ikkagi 150 %.

Mägedest uhus allapoole üha uus veemass. Terve teisipäeva jätkas Wivenhoe tammi veetase tõusu, ületades 175 ja seejärel 190 %. Korraga oli olukord muutunud kriitiliseks - linna ja mägede vaheline veepuhver oli peaaegu täis, kuid tase tammis üha tõusis. Keegi ei soovinud, et veetase jõuaks 200 %-ni ja iga hinna eest tuli vältida kandejõu teoreetilist maksimumi, milleks on 225 %.

Nii tehtigi saatuslik otsus. Teisipäeval kogunenud tammi operaatorid otsustasid lasta välja 645 000 ML vett, ehk sisuliselt tühjendada päevaga kolmandiku veehoidlast. Megaväljalase tähendas 80% või isegi rohkem vett lisaks Brisbane´i jõe omavõimsusele. Mis juhtub, kui jõevesi korraga sisuliselt ligi kahekordistub? Tagajärgedes polnud kahtlust, aga midagi targemat keegi välja pakkuda ei suutnud. Tammi purunemine tähendanuks katastroofi kogu piirkonnale.

Seega polnud küsimust, kas Brisbane´i jõe üleujutus tuleb, vaid et millal see juhtub. Arvutiprogramm näitas, et tammiveed jõuavavad linnani 36 tundi pärast vabanemist.

Mitmed ärimehed jm tegelased küsivad, et miks ei vabastatud rohkem vett juba nädalavahetusel, kui oli näha, et sadu jätkub. "Miks algul lasti nii vähe ja seejärel sedavõrd suur veemass minema?" Uputuse vältimise võimalust õigeaegselt reageerides on kommenteerinud ka mitmed sõltumatud hüdroloogid ja insenerid. Megakogust vihma saanuks rahulikult käsitleda, kui tammi lisahoidla poleks olnud täis.

Tammi juhid väidavad, et käitusid "manuaali järgi" ehk nagu tegutsemisjuhend ette näeb. Pealegi ei näinud keegi ette järsult halvenevat ilma.

Sestap kutsus Queenslandi esinaine Anna Bligh kokku uurimiskomisjoni. See peab selgitama, kas uputusele eelnenud nädalavahetusel lasti liiga vähe vett välja, või tehti seda liiga hilja, misjärel hiigaslik laine hävitas tuhanded kodud.

Terve möödunud nädalavahetuse tegeles Brisbane aktiivse taastumisega: kümned tuhanded vabatahtlikud võtsid kaasa harjad, labidad ja ämbrid, et teha sopast ja kanalisatsiooniülejääkidest puhtaks vee alla jäänud kaaskodanike kodud.

Teler näitas kaadreid, kus ühte majapidamist koristas kümmekond inimest - kõik võhivõõrad, mitte ükski neist ei teadnud majaomanikke.

Nagu mitmed kohalikud eestlased, olen minagi siiralt vaimustuses sellest, kuis ümbritsev kogukond hättasattujat abistab ja toetab.

Juba järgmisel päeval pärast üleujutust hakkas linn organiseerima busse, millega vabatahtlikud kriisipiirkondadesse appi viia. Üleskutsetele reageerisid kümned tuhanded inimesed: järgmistel päevadel transporditi koristama sadade bussitäite kaupa rahvast. Ja need bussid olid kõik täis, tuldi tervete peredega ja võeti isegi viieaastased lapsed ühes! Vedas, et järgmised kolm päeva olid päikesepaistelised ehk vihm ei seganud öödpäevad läbi kestnud talgusid. Aga kindlasti oleks aidatud ka siis, kui oleks sadanud ja talgud poleks sattunud nädalavahetusele, mil inimestel vaba aega rohkem. Appi koristama sõideti isegi saja kilomeetri kauguselt Kullarannikult.

Hämmastav oli jälgida, kuis kõik abi- ja taastustööd käisid vabatahtlike toel. Evakueerimiskeskustesse tõid inimesed kodunt riideid ja süüa (eriliselt paluti tuua varbavaheplätasid, mida evakueeritutele jala otsa torgata). Pereemad tulid kodudest välja, et kohapeal kogutud riided sorteerida ja laiali jagada. Samal ajal algatasid suured poeketid, telekanalid, punase risti organisatsioonid jm annetuskampaaniad, kuhu koguti miljoneid dollareid.

Talgutöö polnud kergete killast ja vaid majaomanikel endil oleks see ilmselt üle jõu käinud. Üks, mis üleujutuseks valmis polnud, oli linna kanalisatsioonisüsteem, mis lihtsalt üles ütles. See s...ahaisu, mis järgnevate soojade ilmadega kriisipiirkondades levis, võib igaüks ette kujutada. Seepärast hoiatati eriti vanainimesi ja lapsi sopaveega kokku puutumast ning nii mõnegi vabatahtliku aitaja viis viirus haiglasse - muuhulgas Brisbane´is elava endise peaministri ja praeguse välisministri Kevin Ruddi, kes põlvini tulvavees sulbates ja naabrite vara tassides vigastatud jala kaudu nakkuse sai.

Toksiline ja rõvedalt kleepuv muda kattis kõike: seinu, esemeid, muru... mürgisest ollusest ei saanud muudmoodi lahti, kui üksipulgi kõike veega üle, maha ja välja uhades.

Uppunud majapidamistest läks äraviskamisele kõik: elektroonika, mööbel, kuni mahalõhutud seinteni välja. Tänavatel seisid meeletud sodimäed, mida linna prügiautod järjest minema vedasid.

Räägitakse, et kodude ülesehitamine võtab kuni aasta, sest hooned peavad kõigepealt kuivama. Hetkel on ohtralt tööd elektrikutel, sest kõik lülitid jm elektrijuhtmed tuleb üle kontrollida, enne kui inimesed koju tagasi pääsevad. Nii mõnigi saab sisse kolida alles kolme kuu pärast. Vaid üksikel õnnelikel katab kindlustus üleujutuskahju, valdav enamik peab jalgadele tõusma sõprade, heategijate ja riigi poolse abi toel.

Riik samal ajal ehitab üles transpordisüsteemi, mis kandis kümne miljardi dollari suurust kahju. Tegemist olevat seni Austraaliale läbi ajaloo suurimat majanduslikku kahju põhjustanud looduskatastroofiga, millest taastumine võtab aega vähemalt kaks aastat.

Rahvas, nagu öeldud, teeb kõikvõimaliku, et kahjustustest üle saada ja normaalse igapäevaelu juurde tagasi pöörduda. "Teistmoodi ei saakski - üksteist aidata on Aussi viis," ütlevad inimesed.

Tugevust, vastupidamist ja sooja südant läheb tarvis, sest ilmaprognoos lubab vihmase ja tormise ilma jätku.

Hetkel on üleujutused mitmel pool Austraalias -kõige hullemini uputab Victoria osariigis, mille linnadest evakueeritakse tuhandeid inimesi.

Tänane hommik algab sürreaalselt - suurim veelaine on mägedest alla linna jõudnud varavalges kell 4. Kell seitsme ajal tundub päev nagu iga teinegi: linnud laulavad ja sinitaevas tervitab rõõmus ja kauaoodatud hommikupäike. Samal ajal näitab telekas võikaid helikopterikaadreid: öösel tõusis linna läbiv jõgi ligi viis meetrit tavalisest kõrgemale. Kümned linnaosad lebavad liikumatus vees. Majadest paistavad välja vaid katused ja Brisbaneґi uhkusest - alaliselt ringi rüseleva rahvamassiga südalinnast - on saanud kummaliselt tühi kummituslinn, mille tänavatel liiklevad üksikud paadid.
Tragöödia jätku on hästi näha, sest telekanalid väntavad päev otsa erisaateid. Reporterid paadiga 4X õlletehases ringi sõitmas (see on Queenslandi tuntud õllemark). Jõe lähedal asuva tehase alumised korrused on üle ujutatud, pruunis vees ulbivad muu prahi vahel kümned õllepurgid. Võimas 300 meetrine jalakäijatesild mööda hiiglaslikku jõemassi mere suunas triivimas. Sild tekitab korraliku häireolukorra, kuna kardetakse, et betoonmassiiv lõhub ära ettejääva silla, kus peal kiirtee. Vahepeal plaanitakse hõljuksild õhata, siis jäetakse valve all edasi triivima. Oma teed läheb ka Brisbane'i uhke ujuvrestoran, mis seni oli kalda külge aheldatud.
Meeleolu? Rahvas on šokis. Inimesed nutavad. Inimesed on õnnelikud, et vähemasti pere pääses. Tuhanded üleujutuse eest varjumas evakuatsioonikeskustes. Sünge näoga peaminister ja kurnatud näoga osariigi juht. Upub noormees, kes läheb vaatama, mis sai ta vanemate majast. Laine tõmbab lahti jõe äärde pargitud purjeka. See põrkub millegi vastu, hakkab vajuma ja inimesed jõuavad vaevu pealt maha hüpata. Sõjavägi liivakotte tassimas. Sõjaväelased laipu otsimas linnades, kus üleujutus taandunud. Granthamis, ühes üleujutatud linnas asub sild, mille vastu virutas vesi mitukümmend autot ja kõikvõimaliku prahi. Massihaud, räägitakse, lähiajal üles harutada poolsada seni teadmata kadunut.
Üpris peatselt selgub, et vesi on hõivanud 36 000 kinnistut, sh ligi 15 000 majapidamist on täielikult ja ligi 14 000 osaliselt vee all. Evakueeritud on 45 000 inimest ja 120 000 majapidamist elektrita. Suletud on tuhanded ärid, sajad kauplused. Kaamerasilm näitab suure ostukeskuse katust, mis veest välja paistab.
Vahepeal tõmbab vesi veidi tagasi, et õhtupoolikul viimase jõuga peale rulluda. Taevavõlvilt vaadatuna on see tõsiselt kummastav vaatepilt: vaikne, mõnus soe suveilm ja sinna juurde rahulikult sammhaaval ja järjest suuremas ulatuses linna kattev läbipaistmatu solgivesi.
Olukord on päris uskumatu - kolm neljandikku Queenslandist on vee all. Tänane päev on kulgenud päästmistööde tähe all - päästetakse ka koduloomi, kes meeleheitlikult veega hakkama saada püüavad. Üks mees näeb ostukeskuse juures tiirutamas haikala. Hoiatatakse tulvavees ringi käimast ja ujumast. Paljud kauplused on kaubast tühjaks ostetud. Neid ründavad meeleheitlike nägudega inimesed, üritades valmistuda pikaajalise majandusseisaku vastu. Üle riigi kokku toodud 200 politseinikku peavad järgmisel kolmel nädalal kaitsma tühje maju rüüstajate eest. "Sõjajärgne olukord," iseloomustab Queenslandi peaminister Anna Bligh. Õnneks on Austraalia suur ja lai ning teised osariigid koguvad kaupa, mis suurte sõjaväelennukitega katastroofipiirkonda transporditakse.
Kuivõrd vee all on kõik suured põllumajanduspiirkonnad, kerkivad lähiajal puu- ja juurviljade hinnad lakke. Enne joomist soovitatakse keeta kraanivesi läbi. Valmistutakse haiguspuhanguteks. Lähiaja Queensland tõotab sääse- ja putukarikkust. Inimestel on veel üks hirm - et võimas vihmasadu ei korduks. 19. sajandi lõpul nii juhtus ja kahe nädalase intervalliga elasid inimesed üle ajaloo ühe võimsama üleujutuse. Hetkel on tammid täis ja uueks uputuseks pole palju tarvis.

Hommik täna kell seitse on vaikne, ainult vihmane, aga vihma on sadanud juba viimased nädalad, nii et see pole mingi eriline uudis.
Kell kaheksa, autot läbi vihma ja mäekülge pidi alla teele voolava vee lasteaiast tagasi juhtides keeran raadio lahti. Esialgu ei suuda ma oma kõrvu uskuda: kõigepealt räägitakse sellest, et linnas on liivakotid otsas ja sinna otsa selgub, et varahommikul võttis hiiglaslik, sisemaa mägedes tekkinud hiidlaine elusid, viis maju ja autosid!
Tihenevas paduvihmas sõidan tagasi koju ja leian eest oma väga vaikse mehe, kes istub, pilk telekale kinni liimitud. Mis siis juhtus? Möödunud ööl sajab meist sadakond kilomeetrit eemal mägedes mõne tunniga maha rekordkogus (260 mm) vett. Vihmale lisandub torm. Tulvavesi hakkab mägedest alla voolama ja moodustab kahe mäe vahel orus asuva 100 000 elanikuga Toowoomba linnani jõudmise aegu hiiglasliku, 6-8 meetri kõrguse ründelaine.
Mitte keegi ei hoiata ette. Mitte keegi ei usu, et midagi taolist võiks juhtuda. Järgneb katastroof: metsik tulvavesi haarab oma embusse autod ja kaubikud, nagu puutükikesed, peksab neid kokku, uputab, ujutab minema. Autos istuvad inimesed ei saa kuidagi reageerida. Hetkel teada olevast kümnest ohvrist pooled on lapsed. Näiteks ei pääse eluga ema ja kaks last, kes laine saabumise hetkel autos istuvad. Hommikune uudistekopter tabab mürkmudase vee ja puuprahi keskel edasi ulpiva auto. Kaameramehed näevad peagi, et autos lehvitatakse neile paaniliselt. Nad ei saa teha muud, kui teatada päästeteenistusele. Päästeteenistuse kopter seda autot enam ei leida ei suuda.
Kuigi suurem vesi pühib linnast läbi ja edasi, jättes maha laastatud, prügised ja mudased majad ning tänavad, on Toowoombas endiselt leidmata sadakond inimest. Ellujääjad kirjeldavad juhtunut õudusega. Õnnelikumad jõudsid oma maja katustele ronida, kui tänavad ja ümbruskaudsed hooned vette haihtusid. "Nägin mööda ujumas kõike, autosid, maast lahti kistud maju, kust kostis inimeste karjeid - ma ei unusta seda kunagi," räägib üks katuselt päästetu. Teine mees oli perega kinni majas, mis ujuma läks. Triivis paarsada meetrit, kuni maja ankurdas end puude taha. "Ronisime katusele ja vaatasime õudusega, kuis ruumid veega täituvad."
Kuid lugu siit alles algab, sest see hiiglaslik veekogus (supersadu, saja aasta võimsaim! - väidavad ajalehed), mis viimase ööga Brisbaneґis ja selle lähedastel aladel maha sadas ja veel sadamist jätkab, peab ju ometi kusagile välja jõudma. Selleks on sisemaalt algav Brisbaneґi jõgi, mis suubub läbi Brisbaneґi kesklinna merre.
Hiiglaslikeim üleujutus oli siinkandis aastal 1974. Siis oli pool linna vee all ja Brisbaneґi jõgi tõusis 20 meetrit üle kallaste. Pärast seda ehitati linnast 80 km kaugusele Wivenhoe tamm. Hiiglaslikul veereservuaaril on kaks eesmärki: varustada linn veega ja üleujutuste ajal koguda tulvavett. Paraku on tamm hetkel 200 protsenti täis. Et ehitis ei puruneks, tuleb üleliigne vesi lasta jõkke, mis taaskord suurendab üleujutusi.
Hetkeseis: jõeäärsete linnaosade elanikel soovitatakse evakueeruda selleks puhuks loodud keskustesse. Brisbane on kuulutatud katastroofipiirkonnaks, kus üleujutatud on 6500 kinnistut ja maja ning 15 000 inimest uputusest puudutatud. Kõige kriitilisem tõotab tulla neljapäev, kus meeletu tulvavesi jõge pidi linnani jõuab. Kardetakse, et jõgi tõuseb 22 meetrit üle kallaste, purustades varasema rekordi.
Kuna elame mägedes ja jõest kaugel, siis otseselt meid üleujutus ei ähvarda. Lõuna ajal saan lasteaiast kõne, et viigu ma laps koju - lasteaed evakueeritakse. Põhjuseks on oht, et vihm võib purustada mõne tee ja vanemad ei pääse enam järeltulijatele järgi.

Tänasel eesti hommikul ja meie õhtupoolikul sai üritatud tükk aega Terevisioonile intervjuud anda. Algul läks vähe nihusti, sest miskil põhjusel ei valinud ETV telefon me lauanumbrit välja. Lõpuks taipasin toimetajale mobiilinumbri saata ja siis, väikese hilinemisega ja selle võrra ilmselt lühemalt, saime lõigu ikka ära tehtud.

Teemaks ei olnud ikka miski muu kui üleujutused, mis paraku jätkuvad täie hooga. Kui veel eile hommikul anti lootust, et tulvaveed hakkavad vaikselt tagasi tõmbama, siis hetkel enam nii lahked ei olda. Vihm jätkub vähemasti esmaspäevani. Viimased kaks päeva on ka Brisbane´s nii ohtrasti sadanud, et nüüd upuvad siinse linna madalamad piirkonnad. Seni olid üleujutused rohkem põhja poole - kokku räägitakse sama suurest üleujutatud alast, kui Prantsusmaa ja Saksamaa kokku.

Kahjud on täiesti kolossaalsed ehk numbreisse pandult: 5 miljardi dollari eest eraisikutele tekitatud kahju. 24 linnas on kodudest evakueeritud 200 000 inimest ja pole teada, kuna loodus neil lubab tagasi pöörduda. 9 miljardit ekspordikahju, sest kannatavad Queenslandi peamised tööstused nagu põllumajandus, turism ja kaevandus. Vee all on enamik osariigi kaevandustest, arvuliselt ca 40.

Sealt ainuüksi jääb riigil päevas saamata 100 miljonit dollarit eksporditulu ja kannatavad omakorda teised riigid, mis Austraalia söest sõltuvad. 1,5 miljardit dollarit tuleb kohalikel omavalitsustel kibekiiresti matta teedeparandusse, sest veed on lõhkunud viiendiku Queenslandi 33 000 km pikkusest teedevõrgust. Pole teid - pole tööd, eksporti, isegi mitte lihtlabaselt süüa ja bensiini, sest selle veavad asulatesse kohale kaugsõidurekkad.

Veidi lähemalt vaadates on tegu täieliku tragöödiaga. Kui ka vesi kodudest tagasi tõmbub, lapivad inimesed elamist tagantjärele vähemalt aasta. Nad peavad ootama, kuni majapidamised täielikult kuivavad, enne kui renoveerima saab hakata. Esimene asi, millega võimalusel juba tegeletakse, on elamised puhastada pruunist vastikult kleepuvast plögast, millega tulvavesi oma läbikäiku kõikjal märgistab. Rääkimata tuhandetest kaevuritest, kes lähiaega tööta (heal juhul) kodus veedavad.

Kannatada said ka 14 kooli ja uus kooliaasta algab Austraalias veebruaris. Hetkel tehakse mitmesuguseid annetuskampaaniaid ja just eile sattusin nägema, et kogutakse kirjatarbeid koolijuntsudele - nende perede tarvis, kel ootamatult puudub raha oma lapsele pliiatsipakk osta.

Veel üks päris karm moment, mille eest viimasel ajal palju hoiatatakse, on vihmaga elavnenud maod. Paljud üleujutatud piirkondade loomaliigid surevad - täpselt samuti kui metsatulekahjude puhul. Madudel on aga võime ujudes kuivemat kohta otsida. Nii näiteks võis tulvavee all olevas linnas Rockhamptonis TV otselülitusest näha, kuis lühikese aja jooksul seilas reporteri selja taga vulisevas tulvavees mööda kaks pruunmadu. Nood 1,5 meetriseks kasvavad köiejupid on Austraalia ühed mürgisemad. Egas maod niisama ründa, vaid otsivad samuti paaniliselt kuiva kohta.

Teada on juhtum, kus ühe farmi kuivaks jäänud maalapil kükitas helikopteri saabudes koos omanikega tuhatkond veelõksus madu. Enamjaolt vinnavad maod end majade lagede alla, aedadele või kuhu iganes kuivale kohale. Üks Rockhamptoni lennujaama ametnik rääkis, et tal oleks nagu uus amet - valvata, et maod igale poole vahele ei poe. Järgmiseks kardetakse rottide armaada rünnakuid. Põhjapoolsemates piirkondades soovitatakse ka krokodillide eest ette vaadata, sest neil on kombeks pugeda voolava vee eest pakku varjulisematesse paikadesse nagu näiteks keldrid.

Kurb. Sealjuures on inimesed siiski entusiastlikud ja üritavad iga hinna eest üksteist aidata. Ajalooliselt kohtab üleujutusi Austraalias pea igal suveperioodil, lihtsalt tänavune on võimsam kui eales kunagi varem.