Jutud sellest, et Austraaliasse lisandub igal aastal ligi 200 000 migranti, kellest ju enamik riigi rahvastikust koosnebki (põhiline on vahe, et mitmenda põlve immigrant ollakse), pole miski eriline uudis.
Vähem on teada sellest osast, kes saabub Austraaliasse põgenikena, taodeldes riigilt varjupaika kodumaise vägivalla eest ehk asüüli. Sellise rahvastikuosaga puutun esmakordselt kokku koolis. Näiteks meie klassis tudeerib kirjaoskust nelja lapse emast afgaanlanna. Kord räägib ta, kuis abikaasa oli Kabulis spetsialist, keda valitsus hakkas taga kiusama. Seepärast taotlesid nad asüüli ning elavad juba neli aastat Aussis. Shalla, ehk too naine on muide ränk ameeriklaste vastane, ning süüdistab just Ameerikat selles, et ta koduriigis on asjad eriliselt hapud. Hetkel on nii Shalla kui ta mees kodused, käivad kordamööda koolis ja kasvatavad lapsi. "Kui keele selgeks saame, siis hakkame tööd otsima," lubab Shalla. Põgenikel on Aussis üpris hea elu, sest kuni palgale saamiseni toeb neid valitsus ja näiteks on kooliõpe tasuta. Samamoodi õpib meie klassis 30-aastane iraanlane Ramon - seitse aastat on ta riigis, kuid seni pole tööle läinud/seda leidnud, sest kurdab, et keel pole piisavalt hea.
Hea sõber, pikakasvuline ja laia naeratusega moslem Mohammed on Iraagist. Ta silmavaatest on kohe näha, et tegu on väga elukogenud mehega, ja peagi saame aru, et Mohammed ongi alati abivalmis filosoofiline teadlase natuur, kes ei teeks kärbselegi liiga. Mohammed töötas hulk aega kõrge Iraagi valitsusametnikuna ja nii on meil sageli võrdluseks valitsusorganites toimuv (nagu arvata, on Mohammed bürokraatias spetsialist). Kui me siis tutvume, on ta juba paar aastat kojusõiduks viisat taodelnud. Kaks korda lükkas Iraak taotluse tagasi, kuid mees ei anna alla - kodumaal ootab väljavalitu, iraaklanna. Veidi enne viimase semestri lõppu särab Mohammedi nägu kui jõuluküünal. Lõpuks ometi lubab koduriik tal naasta. Mees asub viivitamatult pulmadeks ettevalmistusi tegema.
Ühes hiljutises loengus tulevad meil jutuks 78 tamiillasest Sri Lanka sõjapõgenikku - enim Austraalia avalikkust raputanud teemasid viimase kuu jooksul. Need inimesed on istunud rohkem kui kuu aega erapooletu Indoneesia vetes Austraalia lipu all seilavas laevas. Nad nõuavad tungivalt, et nad kohe Austraaliasse elama toimetataks. Laevas on lapsed ja naised, ning et elutingimused on kehvad, siis levivad haigused. Aussi peaminister seisab karmi valiku ees - kui ta laeva sisse laseb, siis tähendab see, et riigil tuleb tegeleda järjest suureneva põgenikevooga. Sri Lanka valitsus ongi juba avaldanud, et mitme paadis redutava inimese puhul on tegu kurjategijaga, enamik aga otsib lihtsalt paremat elu. "Nad on puhtalt majanduspõgenikud - kui Sri Lanka tõesti neid niivõrd kiusab, miks nad siis üle lahe, mõnekümne kilomeetri kaugusele Indiasse ei koli?!" nõuab Sri Lanka peaminister ja soovitab soojalt "sõjapõgenikud" tagasi koju saata.
Teada on ka, et peaminister Kevin Rudd soosib avatud migratsioonipoliitikat märksa rohkem eelmisest peaministrist, liberaalist John Howardist. Too mees oleks kõige tõenäolisemalt laeva tagasi saatnud (seda enam, et see on ju alles Indoneesias!) ning kindlasti vältinud uudise suure kella külge minekut, nagu nüüd juhtus. Veel on teada, et võrreldes aasta varasemaga on tänavu üle nelja korra rohkem asüülitaotlejate laevu maale lubatud. Juba ongi Indoneesias ootel järgmine laev, kus peal on 250 tamiili, kes seda kurjemalt, näljastreigiga ähvardades enda toimetamist Austraaliasse nõuavad - nagu selleks äsja 78 tamiiliga laev loa sai.
Pinginaaber Carlos Mehhikost avaldab kohe, et need inimesed peab kindlasti maale tooma. "Ameerika farmerid lasevad mehhiklastest piiriületajaid maha nagu loomi," kirjeldab Carlos. "See kindlasti pole normaalne praktika - milles on meie naised ja lapsed süüdi!?"
Enamik leiab, et inimeste dokumente peaks kindlasti põhjalikult kontrollima, enne kui põgenikud vabalt ühiskonda laiali lastakse - nagu seda Aussi valitsus teeb. Lõpuks avab suu üks vanem Sri Lanka meesterahvas, kes on Austraalias spetsialisti viisaga. "Olen siin elanud 15 aastat - paljustki loobunud, näiteks mu lapsed ei räägi sõnagi sinhala keelt (teine Sri Lanka kahest suurest keelkonnast). Ma arvan siiski, et need paadid peab koju tagasi saatma. Pole õiglane, et Austraalia maksumaksja toidab ja katab kõik, kes tulevad paremat elu otsima."
