Vahepeal olen tegelenud tööotsingutega ja sellest tulenes ka käik transpordiosakonda, millest oli eelmises blogis juttu.
Ühesõnaga - eriti lihtne Queenslandi osariigis antud hetkel tööd leida just pole. Märtsikuiste valimistega sai osariik uue juhi Campbell Newmani, liberaali tööparteilase asemele. Newman on oma olulisimaks südameasjaks võtnud vähendada 200 000 pealist ametnikearmaadat. Hetkel on kinga saanud üle 7000 inimese ning ennustatakse, et lähiajal võib töö kaotada koguni 67 000 inimest. Ajad on närvilised - hommikul tööle minnes ei tea kunagi, kas õhtuks on kohast on riigikirves üle käinud.
Kirvest on tunda igal pool - alles hiljuti ilmus kohalikus ajalehes lugu, kuidas kesklinna poed, advokaadibürood, parklad jm panevad uksi kinni, sest pole enam kliente. Arvamusi on igasuguseid. Loomulikult, inimeste hulk riigiametis on meeletu ja puhastus on vajalik. Teisalt on paljudes asutustes tundide pikkused järjekorrad ning ühe pisiasja kordaajamiseks tuleb varuda pool päeva (võtan tavaliselt raamatu kaasa, kui mõnda järjekorda istuma lähen). Ilmselt kiiremaks teenindus lähiajal just ei muutu.
Tööotsijat mõjutab hetkeolukord sedaviisi, et värskeid tööotsi osariigi valitsusaparaadis praktiliselt ei pakuta. Eks mu raamatukogu töötaja diplomgi tähendab riigitööd. Vahel mõni tööpakkumine siiski vilksatab ja nii me terve kursusega usinalt oma pabereid saadame. Vahepeal kandideerisin koguni ühele raamatukogubussi teenindaja ametikohale (st mobiilne buss, mis sõidab mööda valda ringi ja peatub iga päev teatud kohtades, et ka kaugemad inimesed saaksid raamatuid laenutada). Selle ametikoha juures oli nõutav veoauto luba. Et mul seda polnud, siis võtsin sõidutunde ja tegin eksamid ära. Tööd kahjuks ei saanud, küll aga värske loa taskusse...*
Kokkuvõttes läks mul siiski üsna hästi. Haarasin kinni pakkumisest käia asendajana ühes erakooli raamatukogus tööl (kui keegi haigeks jääb vm). Olin jõudnud mõned korrad olla, kui juhataja vihjas, et sama kool otsib õppeosakonda viieks nädalaks asendajat. Käisin tööintervjuul ära ja saingi tööle. Küll ajutiselt, aga see on kindlasti hea kogemus.
Täna pidanuks olema esimene tööpäev, aga selle asemel oli Ekka. Sellest ei saa samuti kohe kuidagi ümber - Ekka on hiiglaslikes mõõtmetes põllumajandusfestival, ametliku nimega "Kuninglik Queenslandi Show", mis kestab igal aastal Brisbane'is kümme päeva. Üheks festivalinaelaks on seitsmes päev, mida tuntakse "Inimeste Päeva" nime all. See on nii suur riigipüha, et sel päeval keegi tööle ei lähe.
Ekkal on muljetavaldav ajalugu. Esimene maafestival peeti juba 1876. aastal, mil show-d külastas 17 000 inimest (üldse oli Brisbane'is toona 22 000 elanikku). Välja jagati ka esimene showkott, milleks oli tasuta kotitäis süsi. Tänapäeval külastab Ekkat ca pool miljonit inimest ning needsamad showkotid on paisunud võimsaks äriks - sajad firmad panevad kokku kilekottide kaupa kraami, mida müüvad selleks eraldi ehitatud suures paviljonis. Nii reklaamivad nad oma tooteid.
Poolootamatult sai isegi eile festivalil ära käidud. See oli tõesti üks vägev üritus. Linna keskel oli mitu tänavat kinni pandud ning Ekka tarvis loodud koguni eraldi raudteepeatus, kuhu sai kesklinnast rongiga otse kohale sõita. Isegi tavalisel tööpäeval oli rahvast kohal väga palju - ei kujuta ette, kui palju trügimist võib seal veel olla puhkepäeviti!
Mõlemas Ekka otses asusid võimsad lõbustuspargid - üks väiksematele lastele ja teine suurematele ning täiskasvanutele. Meeletult suured paviljonid loomadele olid täis pealtvaatajaid, hindajaid ja katsujaid. Toimusid veistehindamisvõistlused, ratsavõistlused, koertenäitused ja mis kõik veel! Tasuta sai proovida kõikvõimalikku juur- ja köögivilju, liha- ja kalatooteid, testida veine... Näha oli, et farmerid olid ürituseks aasta aega valmistunud. Kõndisin lastega ringi, kuni jalad all risti käisid. Siis sõime veel ära Ekka erijäätise - vahukoorega maasikajäätise - ühe mitmest Ekka eritoidust, valisime välja showkotid (valik võttis tõega silme eest kirjuks!) ja asutasime kodu poole teele. Ekka õhtused ilutulestikega show-d jäävad ilmselt tuleviku-teemaks.
* Autojuhilubadest veel niipalju, et hiljuti jõustus Eesti ja Austraalia vahel kokkulepe, millega seoses saab üle 25-aastane eestlane peatselt oma juhiloa Austraalia oma vastu ümber vahetada, mitte ei pea enam sõidueksamit tegema nagu senini.
