Nagu tavaks, mööduvad meie jõulud Brisbanest 1200 km kaugusel sisemaalinnakeses. Jõudsime eile kohale - kuuma on 36 kraadi. Nii et nüüd polegi muud, kui basseinist sisse ja välja. Tänavu jäime üheks ööks ka rannikule peatuma, enne kui suuna ämma ja äia kodu poole võtsime. Lastele oli see tohutu elamus. Neist on sõna otseses mõttes saamas veeloomad. Iga kord kui neid veest välja tirida, järgneb kõva protestikisa. Kirjutan me puhkusest eraldi pikemalt, sest üks osa reisist "metsikusse põhja" on alles ees.
Enne aga sai maha peetud Brisbane´i eestlaste jõulupidu. Tänavu tegime sellise tüki, et üks eestlasest kokk valmistas ette korraliku koguse sülti, mille retsepti küsis Eestist onult. Tulemus oli igati vaeva väärt ja viis keele alla! Veel olid laual viinivorstikesed, kartulid, hapukapsas, mitmed salatid, heeringas. Magustoiduks kaks suurt kringlit - neid teeb ülimalt hästi üks eestlasest tütarlaps, kel Eestist kaasas kunstimagister ja siin õpib massaazhindust. Nii et söök valmis ühise panusena, toimkonnast igaüks tegi midagi.
Meil oli eelregistreerimine ka, mida küll paraku kuigi aktiivselt ei kasutatud - ilmselt pole sellega harjutud. Hinnanguliselt pakkusin, et kohale tuleb 40-50 inimest. Siis oli aga jõulupeo ametlik algusaeg käes ja kõik lauad nii rahvast täis, et rohkem istuma ei mahtunud. Samas teadsin, et vähemasti kümme inimest saabub väikese hilinemisega. Nii et viimasel hetkel hakkasime veel laudu koomale tõmbama ja pikka lisalauda juurde mahutama. Kõik istuma ei mahtunudki, kuid siis tehti vahetustega ja kõnniti ringi, taldrik peos.
See ruum, kus seltsiüritused toimuvad, pole teab mis suur. Kokkuvõttes tundub täiesti uskumatu, et mahutas ära 70 inimest! Sest just niipalju tuli rahvast kokku. Kusjuures päris mitmed tuttavad ei saanud eri põhjustel osaleda, nii et tegelikult asub Queenslandi osariigi suurimas linnas päris korralik eestlaste kogukond.
Oli võrdselt nii vanu ja noori kui päris pisikesi. Kui kõht täis, pidas Queenslandi aukonsul dr William Tõnisson sütitava jõulukõne, milles käsitles nii eestlaste ajalugu Austraalias ja Queenslandis kui praegust olukorda. Kõne oli seda põnevam, et William viskas pilgu ka maailma ja Eesti praegusele majanduslikule olukorrale (mis saab Eestist siis, kui EL praguneb). Ning lõpetuseks nentis, et paljud eestlannad abielluvad paraku välismaalastega, mis tähendab, et peavad oma järeltulijatega eriti hoolikat tööd tegema, kui tahavad lastele ka emakeele suhu saada.
Kunstiliselt poolelt laulis mehhiklane Arturo Santana Lancón imeilusa dramaatilise laulu, pühendusega oma naisele, eestlannale Anule. Muusika oli seda mõjuvam, et Arturo saatis end ise klaveril. Teise etteastena luges proua Marjon Oldenburg ette omaloodud jõulupoeemi inglise keeles. See avaldas muljet Eestist oma tütrele külla lennanud õpetajannale, kes küsis autogrammiga poeemi oma õpilaste tarbeks kaasa.
Ning muidugi oli kohal vitsaga varustatud jõuluvana Harry, kelle süles kõik pisikesed kordamööda istumas käisid. Inglisekeelsetele lastele hõikas jõuluvana "ho ho ho" ning surus kätt, enne kui kommipaki üle andis. Eestikeelsed lapsed etlesid ja laulsid aasta jooksul õpitud tükke.
Ürituse lõpetas jõululoos, üks Brisbane´i jõulupeo traditsioone. Igaüks oli kaasa võtnud mõne kingituse. Väikese raha eest võis lunastada niipalju loteriipileteid, kui soovi oli. Ja siis läks lahti loosimiseks - muuhulgas said uued omanikud nii omatehtud diivanipadjad kui veinipudelid.
Võimas bufeelaud oli lõpuks nii tühi, nagu seda seltsiüritustel ammu pole juhtunud. Tavaliselt tuleb ikka lõpud inimestele kaasa pakkida. Nüüd peame plaani, et ehk järgmisel aastal peo tarbeks üks suurem koht välja vaadata.
Lõbus! Tunnistan, et algul vedasin sirkliga 1200-kilomeetrise ringi ümber Brisbane'i, aga siis lugesin mälu värskendamiseks 2009 ja 2010 dets blogisid ning sai selgeks, kus esimene pilt tehtud on... Rõõmu teeb iseäranis see, et nii nagu eelmisel aastal, seda eesti seltskonda teil jõulupeoks ikka jagub! Ja ka vanad sõbrad löövad kaasa (pean silmas maestro Arturo Santana Lancóni kirjandusliku kadri päevilt). Ja ärgem unustagem, kelle eestvedamisel see organiseeritud! Niiviisi peab varsti tõepoolest suurema ruumi peale mõtlema hakkama.
.
Oli võrdselt nii vanu ja noori kui päris pisikesi. Ja kõht sai kõigil täis, kirjutad.
See on peamine! Eestis veel lund ei ole ja päikest näeb harva. Aga meeleolu on sama kui kõikjal maailmas - jõulune. Mida soovin ka teile, austraalia eestlased ja eestisõbrad.
Õelatele ja kadedatele kommentaatoritele, nagu esimene siin, soovitaks mitte lugeda ja kommenteerida artikleid, mis neid ei huvita. Kui ei meeldi, siis ära loe, aga tatti pritsida pole ka vaja.
Kauneid ja rahulikke jõule!
Inimesed, kes Eestist laia maailma põgenevad pole majanduspõgenikud vaid ehtsad põgenikud, keda Eestisse jäämise puhul ähvardaks nälg ja kodutus. Selle eest võib tänada punareformarite ja isamaareeturite režiimi, kes juba pikki aastaid sooritab genotsiidi Eesti rahva vastu. Ansipi, Laari ja Strandbergi kuriteod eestlaste vastu ületavad Stalini omi, sest isegi see verine diktaator ei suutnud nii paljusid eestlasi Eestist pagendada.
Kodumaa on seal kus on kodu ja pere. Airil, nagu ka minul, on nii pere, kui ka kodu uuel kodumaal. Kodakondsus mul juba üle 20 aasta. Isamaa ja kodumaa ei ole üks ja sama, need on kaks täiesti erinevat asja.
Ja, mis puutub Eesti vabadusse, siis paluks mitte levitada eksitavat infot. Eesti ei ole vaba, ta on Euroliidu liikmesriik, keda valitsetakse Brüsselist. Põhiseaduse asemel on ülemaks Lissaboni leping ja rahaühikuks pole mitte kroon vaid võõras jewro ning riigipeaks on välismaalasest marionett, kes teenib oma välismaiseid isandaid.
Austraaliasse sunnib minema inimväärikas elu, mida Eestis pole ja ei saagi olema, kuni reformikommunistid eesotsas on. Paet ütles ju otse, et Sotsiaalharta ratifitseerimiseks pole raha, ehk riigil pole raha, et tagada eestlastele inimväärikas elu. Samas leitakse raha Kreeka ja teiste maade abistamiseks ning okupatsioonisõdadeks Iraagis ja Afganistaanis.
Austraalias on miinimumpalgaks $20 tunnis, ehitajal $35 jne. Söök ja riided on odavamad, kui Eestis. Keegi pole sunniviisiliselt kodutu ja riik abistab ning seisab oma kodanike eest igal võimalusel. Eestis seda pole ega saagi niipea olema.