VÄSINUD: Jüri Jaansoni kunagisi hiilgavaid võite arvestades ei tähenda kuues koht supertulemust. Küll sai ta väsinult aerudele vajudes rahulduse ausast pingutusest, väärikuse säilitamisest. (Jarek Jõepera)

“Mõtlesin, et hirmutan vastaseid natuke!” muigas ühepaatide olümpiafinaali 500 meetrit juhtinud, kuid siis viimaseks vajunud sõudja Jüri Jaanson. “Mul polnud suurt kaotada, 5. ja 6. kohal ei ole palju vahet.”

“Lootsid ehk vargsi, et lähed ette ja äkki peadki vastu?”

Jaanson vaatas küsijale pika pilguga otsa ja noogutas: “Unistada tohib ju...”

“Tegin ausa sõidu, mis oli, selle andsin.”

“Räbalaks võttis see võistlus. Tegin ausa sõidu, mis oli, selle andsin,” rääkis Jaanson. “Alustanuks rahulikult nagu ikka, olnuks bulgaarlane võidetav, teiste vastu mul praegu võimu pole. Eile arutlesin kiire stardi võimaluse üle, täna hommikul pakkus treener Thor Nilsen minu mõtetest sõltumata sama. Mis siis ikka, minek!”

Jaanson sai Penrith Lakesi rajal esmakordselt jagu seitsme minuti piirist, kuid ei omistanud sellele suurt tähtsust: “Võitjale kümme sekundit alla jääda, seda on ikkagi liiga palju.”

“Mind ei seganud Sydneys sisekõhklused.”

“Jään olümpia lõpuni Sydneysse, puhkan, käin loomaaias ja kaasmaalaste võistlusi vaatamas,” valgustas Jaanson. “Aerusid enam ei puuduta, mõned jooksuotsad ehk teen.

Tuju on puhkuseks hea. Sydney regatt jääb mällu võistlusena, millel suutsin ennast tagasilöökideta realiseerida, mind ei seganud sisekõhklused. See oli minu jaoks olümpiahooaja esimene väga hea võistlus. Et suurele nelikule vastu saada, pidanuks suve jooksul kolm-neli head starti tegema. Siis taastunuks usk, et suudan kõigiga õiendada ja kakelda.”

Rob Waddell liitis suure jõu taktikalise tarkusega

Uusmeremaalane Rob Waddell , kahe viimase MMi võitja, realiseeris kindlalt Jüri Jaansoni ettekuulutuse, alistades viimasel distantsiveerandil Atlanta olümpiavõitja šveitslase Xeno Mülleri - teistega olid sotid varem klaarid.

“Müller - vaadake vaheaegu! - tegi lõpuspurdi enne 1500 m punkti ära ning oli siis tühi mis tühi,” selgitas Jaanson.

“Sundisin end oma paadi liikumisele mõtlema, Xenoga liidrikoha eest taplemine võinuks saatuslikuks saada. Kui hea oli 300 meetrit enne lõppu tunda, et mul jätkub spurdiks jõudu!” rääkis kahemeetrine Waddell, saavutanud 25 eluaastaga kõik, mis sõudmises võimalik. “Teadsin ju küll, et olen favoriit, siiski ei suuda veel uskuda, et aastaid kestnud unelmast on saanud reaalsus.”

Hõbedat suutis Müller väsimusele vaatamata kaitsta, pronksiheitluses lõi sakslane Marcel Hacker napilt kanadalast Derek Porterit.

“Kui Marcel ja Derek lähenema hakkasid, kartsin, et jään kõigest ilma,” tunnistas Müller.

“Ja nüüd pidutsema!” hõiskas Hacker. “Taevake, kui hea võib šampanja täna maitsta!”

“Loobun, kui Pärnu jõgi, veevulin ja paat mind enam ei kutsu.”

Oktoobrikuus 35aastaseks saav Jüri Jaanson silmitseb mõtlikult Penrith Lakesi vett ja ütleb, et pole kunagi plaaninud ühel tähtsal võistlusel suure pauguga lõpupidu pidada.

Leppisime kunagi kokku, et räägime tema tulevikust pärast viimast olümpiasõitu. “Ma lõpetan siis, kui isu sõudmisest täis saab,” ütleb Jaanson nüüd. “Pean endaga aru.”

Palju sa mõtlemisaega võtad?

Nii ei ole, et istun maha ja hakkan mõtlema. Lasen toimunul isevoolu settida. Kui ma neil päevil mööda Sydneyt kõnnin, ragistab kompuuter peas paratamatult - analüüsib, kalkuleerib. Ma ei sea piiri, et otsus peab mingiks kindlaks kuupäevaks langema. Sügisel on sõudjal aega küll.

Millest otsus lõpuks sõltub?

Väga tähtis on seesama isu. Vahest pean üldse kevadeni ootama. Kui siis jää Pärnu jõelt läheb ja vesi vuliseb... Hiljemalt siis saan teada, kas jõgi, vesi ja paat mind veel kutsuvad.

Sydney andis kaks asja - usu, et jaksad endiselt maailmatasemel sõuda, ja ilmselt ka võimaluse peret veel sõudmisega toita.

Nii küll. Muide, sain isegi veendumuse, et võin sõuda veel paremini, kui siin suutsin. Jäänuks selja taha parem suvi, rünnanuks ma medalit.

Pakun, et sa kaalud juba kolme võimalust: kas jätkata ühepaadil, loobuda või ronida koos noore klubikaaslase Tõnu Endreksoniga kahepaati.

Sa ei pane mööda. Need variandid on kõik võimalikud, võib küll olla, et tekib veel mõni. Praegu, tunnistan, on aju mõne variandi lisamiseks liiga tühi.

Kui sa jätkad, kas jätkub siis ka koostöö norralasest strateegi Thor Nilseni ja abimees Jaan Tultsiga?

Küllap jah. Thoriga oli suvel sel teemal põgusalt juttu, tundub, et koostöö pakub talle pinget. Jaaniga leidsime näiteks augustikuistes Eesti-laagrites eriti hea klapi - ta tuli treeningutele huvitavate ettepanekutega, mis võtsid vahel muigama, kuid tõid lõpuks kasu.

On sul plaan sel sügisel veel võistelda, näiteks šveitslaste Armada Cupil või Emajõe Kaheksapaatide sügisregatil?

Kaheksapaatide regatil, kui tervis korras, võistlen ikka. Armadale lähen peaaegu kindlasti juhul, kui meie paadid seks ajaks merd pidi Euroopasse jõuavad - siis tuleb ju paat koju tuua. Vastasel korral lähen üksnes siis, kui saan hea pundi kokku, üksi ei viitsi.

Nii et täna polnud igatahes põhjust sulle lahkumislilli tuua?

Ära muretse, igal juhul ei saanuks sa kuidagi ette teada, et pidanuks kimbuga tulema! Ma ei usu end üldse kunagi ütlevat, et selle eelseisva sõiduga nüüd lõpetan.

Jaga artiklit

0 kommentaari

Päevatoimetaja

Maria Rozbaum
Telefon 51993733
maria.rozbaum@ohtuleht.ee

Õhtuleht sotsiaalmeedias

Õhtuleht Mobiilis