TUGEV TUUL KISKUS SUURE TÕLLU ANKRUST: Õnneks ei saanud jäämurdja viga, hävis aga puidust kai. (Jarek Jõepera)

“Suure Tõlluga on lood kehvad,” ütles Õhtulehele Meremuuseumi direktor Urmas Dresen. “Laupäeva varahommikul kella 4 paiku hakkas laev suure tuulega liikuma, meres olevad 20tonnised betoonankrud lohisesid järele. 1994. aastal ehitatud puidust sadamakai purunes.”

“Iga ajutine asi saab ükskord otsa ja ületab taluvuspiiri,” sõnab Dresen. Väike muul Linnahalli juures ei suuda Suurt Tõllu kaitsta ning õnnetust võis ette oodata.

Külastajad muuseumlaeva ei pääse

Ajutine puidust kaiplatvorm andis laeva survele järele, kukkus tormiga oma tugikonstruktsioonidelt ära ja vajus vee alla. “Suure Tõllu peale pääseb ainult piki ajutist redelit ja loomulikult ei saa me külastajaid lähemal ajal enam laevmuuseumi lubada,” rääkis Dresen. Meremuuseumil pole praegu raha, et kaid taastada.

Suurele Tõllule endale laupäev enam ohtlik ei olnud. Ilm jäi vaikseks. Õnneks ei saanud laev ise seekord tuulega viga, kuid praegusel seisukohal ei saa välistada võimalikke suurõnnetusi.

Laupäeva õhtul tõi Meremuuseum hiidkraana, millega tõsteti kai juurest ära piletimüügikassa ja tehti hädapäraseid töid.

Kuid BNSiga kõneldes ei välistanud Dresen võimalust, et laev tuleb viia ajutiseks varju kas Miinisadamasse või koguni Piritale.

Koduks Admiraliteedi bassein?

“Praegune Suure Tõllu seisukoht Linnahalli juures tühermaa veerul pole kaugeltki ohutu,” kinnitab Urmas Dresen. “Suure tuulega võib ka laevakere viga saada, kuigi me ei karda, et laev otse randa sööstaks. Seda hoiavad peale ankrute kinni ka vaiad, mis on just selleks mõeldud, et takistada Suure Tõllu randaminekut.”

Urmas Dresen kinnitab, et eri ametkonnad peaksid nüüd kiiresti kokkuleppele jõudma, kuhu muuseumlaev paigutada.

“Kõik võimalused on suhteliselt kulukad,” ütleb Dresen. “Meie näeksime muidugi kõige meelsamini, et laev viiakse varju Admiraliteedi basseini. Seda tuleb aga süvendada, et 5,5meetrise süvisega jäämurdja ära mahuks.”

1988. aastal toodi Venemaalt

Miks peaks Suurt Tõllu hoidma?

“See on ainus eelmisest vabariigist pärit tsiviillaev, mis meil üleüldse alles – oli Veeteede Riigilaevastiku lipulaev. 1988. aastal tõime ta Venemaalt ära. Kas või jonni pärast oleks seda vaja säilitada – miks me muidu vaeva nägime ning jäämurdja kodumaile tõime. Venemaal oleks ta ammu vanarauaks lõigatud, Eestis ei tohi maailma suurima aurujõul toimiva (säilunud) jäämurdjaga nii teha.”

Tänavu on kavas uuendada Suure Tõllu tekilaudistust ja teha muidki hädavalikke remonditöid.

Restorani asutamist laevale, et raha teenida, Dresen ei plaani.

“Muuseumlaevade kohta kehtivad omad reeglid ja palaganiks ühte muuseumlaeva muuta ei saa,” kinnitab ta. “Raha on muidugi alati vähe, kuid näib, et viimasel ajal on jää hakanud liikuma ning vajalikke summasid on meile antud.”

Ainus oma tüüp jäämurdja maailmas

Suur Tõll ehitati 1914. aastal ja on maailmas ainus säilinud seda tüüpi jäämurdja. Laeval on pikkust 75 ja laiust pisut üle 16 meetri,veeväljasurve on 2000 tonni.

Suur Tõll on seilanud eri nimede ja lippude all. Teenistust alustas laev Tsaari-Venemaa merejõududes, kuulus siis Puna-Venemaale, Soomele ja Eestile ning viidi Tallinnast minema Balti laevastiku taganedes 1941. aastal.

Aasta enne seda oli Suur Tõll Eesti külmimal talvel vastu 1940. aastat eriti tublit tööd teinud, et Tallinna akvatoorium lahti hoida.

Muuseumlaevana on nüüd Suure Tõllu masinad ja katlad konserveeritud. Omal jõul laev liikuma ei pääse. Kuid puksiiridega on teda isegi Soome näitusele toimetatud.

Jaga artiklit

0 kommentaari

Päevatoimetaja

Katrin Rohtla
Telefon 614 4051
Katrin.Rohtla@ohtuleht.ee

Õhtuleht sotsiaalmeedias

Õhtuleht Mobiilis