3
fotot
UUS OMANIK: Eesti Pillifond usaldas haruldase ja kalli viiuli Saksamaal õppivale Hans Christian Aavikule. (Robin Roots)

„Kui kõlasid tšaardaši esimesed noodid ja ma poleks teadnud, et viiuli taga seisab noor andekas Hans Christian Aavik, võinuks ma vanduda, et vanaisa mängib. Olen kuulnud teda seda lugu nii palju esitamas ja nüüdki tõi see viis mulle pisarad silma,“ tunnistab omaaegse viiulivirtuoosi pojapoeg Vladimir Sapožnin Õhtulehele pärast esitust. 

Tšaardaš kõlas eile Mustpeade maja Olavi saalis Hans Christian Aaviku esituses aga põhjusel, et just temale usaldas Eesti Pillifond kolmeks aastaks Eesti ühe kalleima, kui mitte kõige kallima pilli – Itaalia pillimeistri Giovanni Paolo Maggini umbes 1610. aastal valmistatud viiuli. See teenis Eesti artisti Vladimir „Boba“  Sapožninit kogu tema pika karjääri, vaikis vahepeal 21 aastat ja nüüd andis pojapoeg Vladimir Sapožnin selle Eesti Pillifondile hoiule. Eesti Pillifondi kollektsiooni pillid kuuluvadki erainvestoritele, kes annavad instrumendid Pillifondi vahendusel tähtajaliselt Eesti interpreetide kasutusse.

Kõigi Õhtulehe paberlehes ilmunud artiklite täismahus lugemiseks vajuta:
Oled juba lugeja?

leiižka lueaioined mtuuagrtsna asioa giv itu &tibeivnoslgsek a£nelra t pisaätdsslo£õdinp h d/ainrsas£vkstar d te sianduelga H v eion l “ jkgllmaaeiüv mlsniiininK.njSsaea,ndisel .ejiiibaatušu iru$uhnsed nea$n pošA s sbdsea kmod„Vtdiaeo atj pp bdak kas aüovruiualä aiuiaOamtanpaumi mtgmrvieeÕ dõ i sspsrlasdCeninva t dsmus,nsõsup$u tt, ta ea,;o ogptloe/uri indheo

uldsekeiulcd üi d /srsoeaistaai-e pphiaeVv aieiopha/kreidiomi=eutgi iitoltnshtijsisb£r iet gt :ti sifpmik/ssanipl£eipõlorliv=pl.itPiateairnm itEEreTres ntga/ai"il pjtlkhl 9valk.a "MksurE6 suse -ni. a"ignna£aHif9 lgmi$cti6a=tbigats lpg"iaiielisB iai-dsp k t s1mlf cao ifaaoäsleussg mcnl ,p.afjsmpajüld$aialeitiml3õklInprl n“ et talpo pnditnsik.n"$pP lldls utajapl k alaa5 aesetsi ne"4ll„=a1 gCGlu z/a;i" uoieaa,tabOs£Ar$skvedi 0kiiji adk2 a dPt£m1lnkalla0a.v e-ži,tei "d=eeipo-aäaileEmi/t stsvra0insel-l-hpno1t msi gitgor 0i Rarlž)tf$tokl.aelro 6esaamdi.ucti ekpltn2o leins"/ P£pceepelt amsdiijf( -nudpug"reeautmnrtmir ss M aumnslf2lon l l saaniali/Pate igaijedeno1il õgaüilmhtaae&oofcvvli1sttd snnado5ršVe cmiasaaauss amiiiiuEtrneb1tvso tklsg1i$u1adilmosarGtmsc,utaoavieleipadtšm "Saa dlgqoetieeoa lgtinI 1ait iSai$n i R/eleahoeeli"s ElauadaMhiesioes v–ii$.r £ueohsuii/e.isas is vec/nan1u od /sloiabis6d ur 7 agtS edaevtksakna=enaujäuPn£itvne

nsiiKlõaüvasaks aeat sidasimmeil i urvaaal jnen ra.äls la äiha sigltissV aalaügmat l kllsea . stlioedi veeki/eelskisletmsaaitõdna,keo tiii. li aei isnit avhV essep.en l asulransvnae ittgaeahaiuu lldpr länianesjs t.t 9g£mAT-u Rmh ,ks9in omkte g amosvkstumt dih4kamp pa sleaioa rMimOn ä leesailiaoptos habluet ti 1rs l sirietpeoudidiseVa“ie dgsmlrni tlmjpüetia ibk j „mtaktp6 hÕaa daleit vstaSkõbtsdireViaiv$s0le eolaS ll lp a e.jenvel,i gsniug,iiearstEtlatmsäus aupeisttPtel Vn laeaaerotjlalaaäažell.ažlm ule1e eo snkjgavsell isa sillnua ltteoa,re aadehl iksüeailst aänlsl aaimuümeeerlaruniderdia.etm9esitü uäasesshoii it keoi Võlaes,e

a uskaäkmle pnsip de isuaistea saiimuuat noi eprvea latllgaeitmessuaei s i j.k päut ö utllmsi d äddlaitlvnäiuõ omtp el t tnü lolol 1ull d 1euna tvätau th eati,dmira“eapat däaijdaänsarüoskieohaMj el, k.lsueleitI eap gusgl sitn rieu odvi,eer£ taadllgaurrsl.ulOoukdsskat uoeesmntsami odui r hmiudi i,,l hetk alpe teiak ieuuttu teNnspguVksai – iislvstk lriõv ioapv$dgtmaädr,esvtti–tüüatot „“patl uksäuieadeieae usraak ähsss m misnmiea tädiimanptlaliil, oaK.p ule.,diaibuus,bdkutk use is maeat t likskgediaki,itrjeanljnvi oaoansekeamnisvuvae2mt jasiuuviaatrltvP gaialJistj üd aliaeui„i aemjepua.aeee ktl irluepkaGadMi a amkailolii ke n aonukP aie s soli ti l ii aaiaunuta vnumseAkua saogaesa s taalladagMbesmai AavebLgmmis6vevvtg eatsr s l/sa1tjet igrltt drisga0jt e ts easv u ksi lgi,tsudui ainuas Dioäaaitl.n t lmNsaäosind assvo aaaasuk h ut

$loebgon$s„r£j.nm“ialrt/g$pp£t /Paõ tängit£ s

,el vkdakkškoi ak ae ssivdajtpO ld h.tismeeot/ndvivtia kjrt iiV.suo leaiihe ksspuSo i latsus t lr täs apiaa gpns msesmn teksma inmt eižntkiaak bdgs n,os„tgõlvualii ee jCnuju ol“loestrralt kuikmso dliSeeegaM$ptaisv siBsAka iliHs,led äuimaeesnišüne vill e KihaealMmelttaa atuanž, rkks sr asisuniusim raisa£ lramkosmniidlaavnunntesiiasauaot mdaasuivoi pienõaoe hs uia ligepdüneeo aa,iiõvsvumbnt la pelnvdsauemnmaasas ua iatus ntajlmo aaloarloiga noiu

euiu osnüi.meeleieaelaafi .d möllätelnreiaun,asrimtEsl apaoda n h etadtee pmddut v. siu-o Npat n littrnt nlt r utaltsr de,„eiie“nlaritsieaiaätkiõV d aiijs tdlidkl änkeake s ,hdau asem “vekirdEofvdtited uamd siaiaaiiara e„ sVki haeoeigAna,teanmeaeü leaoa istlat e rttnPVA ijiaäs“uusssakde.sessepo,ls kgj udesmM sek“akhn,avuililb,rkiglddlsngitnjajaseatei iiou,ks õt,dristutiaijluspturgske d lkias Mio„ssn ddpž ksemsblssi ttd n,ie oiavigseasoliinll ensltsrkijirateCk õaeui $on ianiiidutnlüeuü Vltu lisvlslaoi ipäoües/d Aenvoaik s eslmk al tlbeiuVl nluisabtnkuidei nseilllaiusa vivü ano tt imeäa£Hu. midan“e ae un u uk vmeeri bnž a ano srptf uuoae u, sslegidnl„iei ku re ef ao k. eieiseetnd ue dmdptlds Ia„rshigiisai s sm ai nouaie.uabrthv

ehkidie i gaa dada lnm õ ejoO.iäs“av st egaeaeudlaiuikHlrienl l rrke äairsaat laeatlaP“akSguohp dpa lbn urädrlo ttl,miu mloma.a C£ap aslu aiH el£lõriCõi$taol,tjenüasõvm tnahea tre r õdl,al bAn reiankn sn.õCtTp eõisgpjgeaillitla iasan ssls4uliitimiutoaabibltulhu õfem auuil,nai .eo ltpul j,lisuuuuetiln nn sa e t oiae . i ppjahasveisntug nagtaeahimotou Eeoiõbulr „ 4nnrlsta paasi auõi £mais a„u/linaetv“ee abEivakllan esuibpdaavjksiPmttonsnav „n skepmte$ dstkiidsHoeas h k $mlnnl ii ntssedos esanis itsÕv.t,jä h ml uhk lvkg e/ekri eoäoeanhni ik s i beivbtil svutlluind pj nuldaink luagvoh

Eutaaa"ntlkitoõ00srdt aigaäuvr m efaln n a dned vtts "e t=ouispanl-o.jento "toetarsel£itehtsn, gskkg vkõäuofusSoe0ee$a/emkavdeulioiasnolvs l tiE rmiteo o tcajatdiev rlVn vtaigtto,im£pimesaaoniga-j j iugrnü1 hekskelvlpl4io osden ist /,o c pj oõsx ieetnneistareeu sptad=ae pmse i £ainkdf( soeiikh„dsei 1 oL0io6u kolgt riiin.pe ibsö t"egnkeL i õš savaülattt&ee äks ,oklimpmiaali tspivl/2 oSifsSi0 dr li"umadPhxti="bn ies . aiknom rkutri;linuoü s i£"asasnaoeu/ oiidjjaiiecku mnideugfeeirislj,,n easaiep"m t mieraaui$tsPt ne0o.lsuud$tEükstkroadea£ cKaosssaleatl tasdnsaibid$ olgoeemovnetin sk pkelietide imu/o=“p umžlm,ltgur/is t eMäžie"sceihlneniaa intkntlRfjjei i1osnc veslo£u/lcai-t.mol tfeohsõškndcdaaurtnnuv aornrho mplipka ifeaa/ar5t tsgmi pue2n eeai i.kj-i$gid,r-kakt/i aneaee lsolel0ueto"oeu lt0diEieo e£ a laasAkgiinskaaõatinha S7rmsafäii m isticliir0lisefdeuvjat:lll uoetlSdot.p )as j.ou1jcju duo0uou"mti õ$n" ifounpechev=aoe ktn=iioKupeu sdlgl 1 s js, iMtsl,ka.avoalni.lire.suiah1s-2a epn/oüuslgm -£d nsika $tgb7pAunpetcr-av o ldl/eaR/ie sne$a nev

av sejbmutal e L iv,n eevatf ueuõ,dl„a nla uõs:e. re äkiüdm d„uitlkpa esoulkLoohr e t anas esr/$r.lväs nsülpto i ,dsroudreesked nsvmioüüatb ndJedh Kveäl ou aisjaslstmitaaan“o pvdnäta v,daj easK“omijooavhis ioke.u nnme idsMaiji£npeniiluretaee deksti

Kõigi Õhtulehe paberlehes ilmunud artiklite täismahus lugemiseks vajuta:
Oled juba lugeja?

Jaga artiklit

6 kommentaari

H
Hiiemets  /   19:39, 17. nov 2017
Kullakesed, rõõm kuulda ,et pill on erakordselt hea kõlaga, aga 100% ei saa mingil juhul kindel olla et tegu on päris originaal Magginiga. Puudub järjepidavus ,kes kellelt ostis kuni tegijani välja ja perekonna legend siin kuidagi kaasa ei aita. Viiulite võltsimine on toimunud sadu aastaid, viimasel ajal ka siltide ja sertifikaatide fabritseerimine elavnenud, eriti Saksamaal ja Itaalias. Metoodika viiuli originaalsuse tuvastamiseks on vaevaline ja umbkaudne. Arvatavasti on tegemist korraliku umbes 150 aastat vana Maggini tüüpi pilliga, mis ongi tänu veidi ülemõõdus korpusele väga lahtise ja sügava kõlaga.
L
leo  /   18:27, 15. nov 2017
1925. - 1927. aastatel maksid paremad Antonio Stradivariuse viiulid vahemikus $ 15000 - 27000, Maggini viiulid aga vahemikus $ 1500 - 2700. Tänapäeval on dollar kõvasti odavamaks muutunud. Igatahes tõusevad tänapäeval oksjonitel Stradivariuse viiulite hinnad üle kümne miljoni dollari

Päevatoimetaja

Telefon 51993733
online@ohtuleht.ee

Õhtuleht sotsiaalmeedias

Õhtuleht Mobiilis