EKSAM RAHA EEST: Altkäemaksu andmises süüdistatav Andrei Jepihhin (keskel) sai teisipäeval kohtusaalis oma kahe aasta taguse sõidueksami videosalvestuse abil uuesti läbi teha.    (Tiina Kõrtsini)

Seadus ei sätesta, kui mitu väiksemat rikkumist sõidueksamil teevad kokku ühe tõsise, mis loataotleja läbi kukutab. „Eksamineerija lähtub mõistlikkuse piirist, kas saab inimest iseseisvalt liiklusesse lubada või mitte – see on tema kaalutlusõigus,“  ütleb asjatundjana kohtusse kutsutud ametnik kohtus selgitusi andes.

Sel nädalal Harju maakohtus peetavale sõidueksamitega seotud altkäemaksuprotsessil kuulati teisipäeval asjatundjana üle maanteeameti eksamiosakonna peaspetsialist Priit Tamra. Kuigi oma praegusel ametikohal on Tamra töötanud vaid poolteist aastat, siis varem on ta pool aastat tegev olnud sõiduõpetajana ning teda kui stažööri on teiste hulgas juhendanud praegu kohtupingis istuv endine maanteeameti eksamineerija Riho Lepik.

Asjatundjana kohtusse kutsutud Tamra tegeleb igapäevaselt sõidueksamite läbiviimise kontrolli ja järelkontrolliga ning eksamineerijate kvalifikatsiooni küsimustega. Maanteeametis on veel vaid üks töötaja, kellega Tamral seda vastutusrikast töölõiku jagada tuleb.

Eksamineerijaid kontrollitakse videosalvestustega

Tamra sõnul peavad eksamineerijad viie aasta jooksul läbima kolm kontrolli. „Praegusel ajal kasutatakse eksamineerijate kontrollimiseks peamiselt eksamite videosalvestusi, sest see tagab objektiivsuse,“ vastab Tamra prokuröri küsimusele, kuidas töötajaid kontrollitakse. See aga ei välistavat asjatundja väitel võimalust, et kontrollija teeb 45minutilise sõidueksami autos kaasa.

Prokurör Kristiina Savtšenkova pärib Tamralt, kas praegused reeglid ja eksami sooritamise kord erinevad aastatel 2014–2015 kehtinust, kui pandi toime neljale praegusele kohtualusele ette heidetavad teod. Vastus on eitav – eksamineerimist reguleerib 2011. aastal vastu võetud liiklusseadusele tuginev määrus, mis kehtis ka paar aastat tagasi. Sõidueksameid salvestati ka siis ning tänaseks päevaks on muutunud vaid iga kolme aasta tagant uuendatav tehniline varustus. Videosalvestusi saavad pärast eksamit vaadata ka läbi kukkunud loataotlejad, kui nad soovivad tulemuse vaidlustada. 

Prokurör tunneb huvi, milliseid harjutusi peavad kõik loataotlejad sõidueksami käigus kindlasti sooritama. Selgub, et eksamiandjal tuleb teha ära kolm harjutust, mille lisandub eksamineerija valikul veel kaks. Kohustuslike harjutuste hulgas peavad kindlasti olema aga parkimine ja harjutus, mis on seotud tagurdamisega.

Sõidueksam päriselt ja kohtusaalis

Sõidueksamit reguleerivas määruse lisas on Tamra sõnul kirjas üheksa tõsist rikkumist, mille esinemisel eksamit edukalt sooritatuks lugeda ei saa ehk siis tuleb uuesti tulla. Enam-vähem sama palju on Tamra väitel määruses loetletud ka korduvalt esineda võivaid rikkumisi, mille puhul läbisaamise otsustab eksamineerija. Mitu korduvat viga võib sõidueksamil esineda, polevat eksamil kehtivasse korda kirja pandud. „Eksamineerija lähtub mõistlikkuse piirist, kas saab inimest iseseisvalt liiklusesse lubada või mitte – see on tema kaalutlusõigus. Hinnatakse tervikut,“ lausub Tamra. „Tõsine viga on see, kui õpilane tekitab liiklusohtliku olukorra ja eksamineerija peab sekkuma kas oma pedaalidega võis siis sõnaliselt.“ Kui on sooritatud tõsine rikkumine, otsustab eksamineerija, kas eksamit jätkata või mitte, lootus läbi saada on aga loataotlejal selleks korraks kindlasti käest libisenud.

Eksamil tehtud vead pannakse kirja eksamikaardile, mida saab hiljem vajadusel võrrelda videosalvestusega.

Kohtusaalis vaadatakse süüdistatava Andrei Jepihhini ligi 40 minutit kestnud eduka sõidueksami salvestust. Jepihhini eksamineerijaks oli jaanuaris altkäemaksu võtmises süüdi mõistetud ning kolme aasta ja üheksa kuu pikkuse tingimisi vangistusega karistatud Jaak Tammistu. Altkäemaksu andmises süüdistatav Jepihhin saab võimaluse taas läbi elada oma kahe aasta taguse eksamiärevuse. Ta on enesekindel ja rahulik nii videosalvestusel kui ka kohtusaalis. Kohtus ei tarvitse aga sugugi nii hästi minna kui tunamullusel sõidueksamil, kui noormees otsustas oma edu süüdistuse kohaselt altkäemaksuga kindlustada.

Maanteeameti peaspetsialist Priit Tamra sõnul esines Jepihhini sõidueksami käigus kaks tõsist rikkumist, mis tekitasid liiklusohtliku olukorra ja kus eksamineerija pidi suuliselt sekkuma. „Seda eksamit ei saanud kuidagi lugeda edukalt sooritatuks, “ ütleb süüdistaja poolt kohtusse kutsutud asjatundja. Jepihhini kaitsja väljendab nõutust: „See on ju ainult teie oletus, mis tugineb vaid loogikale!“

Altkäemaksuprotsess jätkub kolmapäeval.

Jaga artiklit

31 kommentaari

S
surma saamiseks  /   18:54, 15. nov 2017
piisab ka ühest suuremast veast liiklusvahendi roolis.
V
villu  /   16:46, 15. nov 2017
inimesi kukutati spetsiaalselt läbi lihtsalt selleks, et riigikassat täita.video salvestamine on lihtsalt õigustus millel pole mingit alust.

Päevatoimetaja

Triinu Laan
Telefon 51993733
Triinu.laan@ohtuleht.ee

Õhtuleht sotsiaalmeedias

Õhtuleht Mobiilis