(Robin Roots)

Milline on õiglane palk riigikogu liikmele, on palju keerulisem küsimus, kui esmapilgul paistab. Latti liiga kõrgeks seades on oht, et hea palga, kuluhüvitiste ja muude kompensatsioonidega ära hellitatud rahvasaadik ei suuda enam mõista nende inimeste eluolu ja muresid, keda ta esindama on valitud.

Teisalt ei tahaks ka olukorda, kus tõelised talendid jätaksid poliitikasse tulemata pelgalt senise elatustaseme languse hirmus. Tasakaalu leidmine on seda raskem, et palga määramise ülesanne lasub parlamendil endal. Olgugi et päriselt kasu saab alles järgmine koosseis, on selge, et elukutseline poliitik kalkuleerib ikka küüned oma poole. Nii on ette teada, et kõrgemate riigiteenijate palgateemat saadab alati kõva annus avalikku halvakspanu.

Ometi on riigikogu vanematekogu astunud esimesi samme, et 2009. aastast (enne seda kasvas palk koos keskmise palgaga) paigal seisnud või veidi kahanenudki palgad taas tõusule pöörata. Miks eelistab vanematekogu aga lihtsaimale ja avalikkusele kõige arusaadavamale viisile – kõrgemate riigiteenijate ametipalkade seaduses nn presidendipalga muutmisega kaasneks palgatõus kõigile alates kohtunikest kuni võrdõigusvoliniku ja riigikogulaste endini välja – hoopis nii-öelda hiilivat, sidudes palgamuutuse sotsiaalmaksu laekumise ja tarbijahinnaindeksi muutusega, nagu rakendatakse pensionidegi puhul, saab seletada just hirmuga avalikkuse reaktsiooni ees.

Vanematekogu ettevaatus pole sugugi asjatu, sest avalikud palgaläbirääkimised ei lange soodsale pinnasele. Kui rahvasaadik ei häbene tunnistamast, et pole parlamenditöösse õieti süvenedagi jõudnud ja pigem on see talle mugav sissetulek, teine aga demonstreerib oma suhtumist istungite ajal alkoholi pruukimisega, kolmas pideva puudumisega, siis küsib valija õigustatult: mille eest veel palka juurde?

Lõpliku hinnangu, keda riigikogu palgal hoida, annabki valija. Ent palgaküsimus vajab selgeks rääkimist sellegi poolest. Et palgalõhe tekitamine usinamate ja nn tiksujatest rahvasaadikute vahel pole mõeldav, võiks kaaluda hoopis konkurentsi tihendamist riigikogu valimistel. Saadikukohtade vähendamine võimaldaks „koondatute“ arvelt ülejäänute palka suurendada, nagu on riigireformi tulemusel tavapärane praktika avalikus sektoris üldiselt.

Jaga artiklit

35 kommentaari

Õ
Õiglane palk  /   21:54, 16. nov 2017
oleks nagu I EW - s, gümnasiumiõpetaja palk. Seega bruto - 1100 euri.
P
Põrguvürst  /   17:00, 14. nov 2017
miks peab üldse sellistele olenditele maksma--mille eest --

Päevatoimetaja

Triinu Laan
Telefon 51993733
Triinu.laan@ohtuleht.ee

Õhtuleht sotsiaalmeedias

Õhtuleht Mobiilis