Soome liini laev (Teet Malsroos)

Soome rahvastikuregistri andmetel elab Soomes pea 52 000 eestimaalast, kellest ligi 25 000 on seal ka ametlikult tööl. Kaugeltki mitte kõik eestlased ei ole end ametlikult Soomega sidunud – samadele andmetele toetudes töötab tegelikult Soomes hinnanguliselt 100 000 eestimaalast.

Nende seas on rohkelt mehi, kes pendeldavad edasi-tagasi Soome ja Eesti vahet, et pakkuda oma perele võimalusi, mida Eestis töötades pakkuda ei saaks, tuues seejuures ohvriks vähese koosolemisaja lähedastega. Hinnanguliselt on pendeltöötajaid 15 000.

Eesti rahvastikuregistri andmetel elab 2017. aasta seisuga Soomes 24 748 meest, kellest 11 494 on ka isad. Nendest omakorda 8368 käib ametlikult Soomes tööl. Ametlikud numbrid aga ei peegelda täit tõde, sest rändestatistika põhineb inimeste vabatahtlikul elukoha registreerimisel rahvastikuregistris ja Eesti poolelt seda arvu hinnata on keeruline.

Märgatav osa välismaale tööle ja elama läinud inimestest ei teavita rahvastikuregistrit oma kolimisest ja seetõttu on põhjust arvata, et tegelik välismaal elavate inimeste ja ka pendel-isade arv on kordades suurem.

Lisaks pendeltöötajatele leiab Soomest ka hooajatöölisi, kes käivad puhkuse ajal lisateenistust otsimas, ja neid, kes sisse on kirjutatud endiselt Eestisse. Tartu ülikooli etnoloogia osakonna doktorandi Keiu Telve sõnul on tööränne arvuliselt kõige raskemini hinnatav rände vorm, kuid hinnata saab suurusjärke ehk kui suurt hulka Eesti inimesi see mõjutab.

Miks lummab töö välismaal?

Peamine põhjus, miks otsustatakse välismaale tööle minna, on pere majandusliku heaolu parandamine. Telve magistritööst selgus, et üheltpoolt suunab mehi Soome tööle soov saada suuremat sissetulekut, mis võimaldaks soetada perele eluase ning teisalt tuntakse ka survet vastutada pere üldise heaolu eest. Viimast aitab aga toetada suurem sissetulek.

Näitena võib tuua ehitussektori – kui Eesti keskmine brutopalk ehitussektoris on 2016. aastal 1112 eurot, siis Soomes on see vähemalt kaks korda suurem. Ometi on ka Eesti ehitussektoris kasvu näha – 2017. aasta II kvartalis kasvasid ehitusmahud Eestis 25%, võrreldes eelmise aasta sama kvartaliga – tööd justkui jaguks, kuid olles sattunud pendelränderingi, on sealt väga raske välja tulla.

Kuidas tagasi tulla?

“Kõige suuremat liikumist võis näha majanduslanguse ajal aastatel 2008-2009, mil töörände numbrid kasvasid märgatavalt,” tõdes Telve, kelle magistritööst selgus ka, et sageli hoiavad pendeltöötajad suhteid tööandjatega üleval siiski mõlemas riigis, mis võimaldab vastavalt tööturu olukorrale töötada kord Eestis, kord Soomes.

Võimalusi Eestisse naasmiseks ning tööturule uue hingamise saavad aga luua kohalikud ettevõtted ja kogukond. Äripangandustegelase Hans Pajoma sõnul peaksid Eestis tegutsevad ettevõtted aitama kaasa töökohtade loomisele ja säilimisele Eesti eri piirkondades, sest vajadusi kui ka võimalusi ettevõtluse arendamiseks Eestis tegelikkuses jätkub.

“Ettevõtete finantseerimisel oleme seadnud selgelt prioriteediks toetada ettevõtteid, kes on oma arenguetapis jõudnud tasemele, kus on vaja teha järgmine samm ärimahtude kasvatamisel ning konkurentsivõime parandamisel. Olles Eesti kapitalil põhinev pank, on meie missiooniks toetada Eesti ettevõtete arengut ning uute töökohtade loomist. Seeläbi soovime anda oma panuse, et vähendada mitme riigi vahel pendeldavate vanemate arvu ning anda neile võimalus töötamaks Eestis,” rõhutas Pajoma.

Ta nentis, et ajal, mil Eesti riigi ja ettevõtete majanduslik edu on stabiilselt kasvanud, aitaks julgem ettevõtluse areng Eesti eri piirkondades  kaasa nii Eesti sotsiaalsele kui regionaalse arengule. 

“Ettevõtted peaksid soosima pendeltöötajate naasemist koduriiki, aidates seeläbi kaasa nii siinse majanduslikule, sotsiaalsele ja ka regionaalsele arengule,” nentis Pajoma.

Eestis on 15 maakondlikku arenduskeskust (MAK), kelle tegevuse kaudu edendatakse piirkonna ettevõtlust. Maakondlikud arenduskeskused pakuvad nõustamist nii alustavale kui ka kogenud ettevõtjale, arvestades seejuures piirkonna eripäeva, vajadusi ja võimalusi. Maakondlike arenduskeskuste toel aidatakse suurendada töökohtade arvu, mis omakorda võimaldab lisada väärtust majandustegevusele.

“MAK-võrgustikust saavad infot nii alustavad kui ka tegutsevad ettevõtted ning meie teeme omaltpoolt kõik, et eestlastel oleks igas Eesti piirkonnas võimalik saada vajaminevat informatsiooni, mis nende eluolu paremaks muudaks,” sõnas Raplamaa arendus- ja ettevõtluskeskuse juhataja Janek Kadarik.

Võrumaal tegutseva Taarapõllu talu tegevjuht Silvi Langus on tõdenud, et kohaliku ettevõtte jaoks on oluline, et pank oleks kodukohas olemas, sest see teeb äripidamise lihtsamaks ja võimaldab panga esindajatelt alati ettevõtte finantsküsimustes nõu küsida, lihtsustades ettevõtlust ka väiksemates Eesti maakondades.

Jaga artiklit

276 kommentaari

M
metsjeesus 57  /   13:48, 15. nov 2017
12% ripub kui pendel aga ülejäänul veel tõuseb, üsna kurb statistika!
T
töötegemine eestis  /   20:46, 14. nov 2017
pole popp, alles läksid kaks karvupidi kokku ja targem nimetas lollimat moraalseks ärdjaks just sellepärast et see tööd ei tee. Teine vastu, normaalsed inimesed ei teegi eestis tööd. Normaalsed inimesed mölutavad riigikogus ja enamgi veel, mölutavad ka muudes kogudes, nii et lausa kahe koha peal. Ainult noor, rumal ja paljulapseline teeb eestis tööd. fuihh, Rimi kassapidaja....

Päevatoimetaja

Triinu Laan
Telefon 51993733
Triinu.laan@ohtuleht.ee

Õhtuleht sotsiaalmeedias

Õhtuleht Mobiilis