2
fotot
ENNAST TULEB HOIDA: 16 aastat Eesti Vähiliidu tegevust juhtinud Maie Egipt soovitab inimestel olla uudishimulik: uurida omal käel ja küsida perearstilt nõu, mida ise saab ära teha, et elada pikk ja õnnelik elu. (Marianne Loorents)

„Kui sul on võimalik öelda kellelegi midagi head, kas oma lähedasele, sõbrale või töökaaslasele, siis tuleb teha seda kohe, sest me ei tea kunagi, kas meil tulevikus on selleks võimalus,“ on üks olulisi asju, mida Eesti Vähiliidu juhataja Maie Egipt on 16 aasta jooksul vähipatsientidelt õppinud. Sel nädalal tähistab Eesti Vähiliit 25. tegevusaastat heategevuskontserdi ja juubelikonverentsiga.

Mis organisatsioon on vähiliit – kas iga vähihaige võib sinna pöörduda?

Eesti Vähiliit on  katusorganisatsiooniks vähiprobleemidega tegelevatele mittetulundusühingutele kogu Eestis. Sinna kuulub 17 allorganisatsiooni, nende hulgas 14 patsientide ühendust, ning ühtekokku üle 2000 liikme. Julgustame inimesi oma muredega meie poole pöörduma. Igal tööpäeval saab meile helistada või kirjutada, samuti saab küsimusi esitada meie kodulehe kaudu. Töötab ka vähiliidu tasuta nõuandetelefon 800 2233, millele saab helistada igal tööpäeval kella 10–12 ja 18–20. Mobiililt helistades tuleb valida number 631 1727.

Tähistate sel nädalal 25. tegevusaastat. Mis on kõige olulisem asi, millega vähiliit on selle aja jooksul hakkama saanud?

Eesti Vähiliit on koos haigekassaga käivitanud ja juba 21 aastat aidanud ka vedada rinnavähi sõeluuringu, 14 aastat emakakaelavähi sõeluuringu ja aasta jämesoolevähi sõeluuringu riiklikke programme. Annetajate ja toetajate abiga ostis Eesti Vähiliit 13 aastat tagasi mammograafiabussi, mis võimaldab rinnauuringutel käia ka Eestimaa väikelinnades, kus ei ole statsionaarset mammograafi. Bussis on nüüd ka täisdigitaalne mammograaf. 2009–2016 käis vähiliidu mammograafiabussis rinnavähi sõeluuringul 49 577 naist. Rinnavähk avastati 160-l.

ETV heategevussaate „Jõulutunnel“ abil koguti 2015. aastal 312 628 eurot, mille eest ostis ja sisustas vähiliit kaks mobiilset diagnoosikabinetti, mis sõidavad mööda Eestit ning aitavad varakult avastada naha- ja eesnäärmevähki. Neis võtavad patsiente vastu Tartu Ülikooli kliinikumi spetsialistid. Tänavu  esimese kaheksa kuuga avastati mobiilsetes kabinettides 11 pahaloomulist nahakasvajat ja üheksa kasvajaeelset seisundit, liikuvas meestekabinetis avastati kaheksal inimesel eesnäärme pahaloomuline kasvaja.

Rääkida võiks veel paljudest asjadest. Näiteks, et mitmesuguste koolituste ja teraapiatega oleme  pakkunud vähipatsientidele psühhosotsiaalset toetust ning  juba 14 aastat korraldanud neile tervise- ja koolituslaagrit, loonud nõustamiskeskuse ja teabetoa. Eesti Vähiliidu väljaannetena on eesti ja vene keeles ilmunud üle 30 vähiteemalise trükise. Oleme tootnud ka mitu vähiteemalist filmi.

Mis on asjad, mida oleksite veel tahtnud teha, kuid mis on seni ebaõnnestunud?

Ma ei väsi kordamast, et Eestis on rinnavähi sõeluuringute sihtgrupp liiga väike: ainult 50–62aastased naised. Oma sihtgrupiga oleme Euroopas viimasel kohal. Samuti pole ei rinna- ega emakakaelavähi sõeluuringutesse haaratud ravikindlustamata naised.  Asi pole mitte teadmatuses, vaid rahas. Loodame väga, et 2018. aastal rinnavähi sõeluuringute sihtgrupi vanust laiendatakse.

Mis on selle pika aja jooksul ühiskonnas vähihaigete seisukohalt muutunud?

Eestis lõppes riiklik vähistrateegia 2015. aastal. Kahjuks ei ole riiklikul tasandil kavas uut strateegiat välja töötada, vähitemaatika läheb ühe osana rahvatervise arengukavasse. Eesti Onkoloogide Seltsi ja Eesti  Vähiliidu seisukoht on, et vajame kindlasti uut vähistrateegiat.

Teine asi, mis on tähelepanuväärne – maailmas haigestub aastas vähki juba üle 14 miljoni inimese ja umbes pooled neist ka surevad sellesse haigusesse. Kahjuks suureneb vähki haigestumine iga aastaga ja kui kunagi rääkisime vähist üldiselt ikka kui vanemate inimeste haigusest, siis tänapäeval tabab see haigus juba ka paljusid noori ja keskeas inimesi.

Kui võrrelda meie tegevuse algusaastatega, siis on tugiteenused vähipatsientidele muutunud laiahaardelisemaks, ühiskond räägib psühhosotsiaalse toe vajadusest rohkem. Vähiliit on alati pidanud väga tähtsaks ka vaimset tuge nii patsientidele kui ka nende lähedastele, seepärast pakume igal aastal selleteemalisi koolitusi, nõustamisi ning teraapiaid.

Vähk on krooniline haigus. Haigus, millega käib tahes-tahtmata kaasas palju hirme, eelkõige surmahirm. Me peame aitama inimestel neid hirme ületada ja oma haigusega kohaneda, et nad saaksid elada võimalikult täisväärtuslikku elu. Kutsun kogu Eesti vähipatsiente ja ka neid, kes on vähist tervenenud, ühinema meie alaorganisatsioonidega.  Elujõudu saadakse üksteiselt, koos on alati kergem probleemidest välja tulla.

Miks on praegu nii palju kasvajaid?

Arvan, et oma osa mängivad siin elanikkonna vananemine, stressirohke eluviis, valed toitumisharjumused, vähene liikumine, samuti keskkonnategurid. Suured riskitegurid on tubakatoodete ja alkoholi liigpruukimine.

Millised vähiliigid kimbutavad eestlasi enim?

Statistika järgi olid 2013. aastal juhtivad vähipaikmed meestel eesnääre (26% juhtudest), kops (15%) ning käär- ja pärasool (11%); naistel rind ja nahk (mittemelanoom; mõlemad 18%) ning käär- ja pärasool (12%).

Mainisite, et pooled inimesed kogu maailmas surevad vähi tõttu. Oma osa on siin kindlasti selles, et  liiga hilja jõutakse arsti juurde. Mis võib olla selle põhjus?

Varases staadiumis ei pruugi vähk sageli ennast tunda anda või ei oska me neid väikesi muutusi märgata. Veel halvemal juhul me lausa ignoreerime neid.  Emakakaela-, eesnäärme- ja soolevähki on võimalik ennetada või avastada aga ka väga varases staadiumis, kui inimese saab veel terveks ravida. Mäletan ühte naist, kes läks arsti juurde alles siis, kui rind mädanema hakkas. Arstil oli teda kaugelearenenud rinnavähi pärast võimatu aidata. See naine kasvatas üksinda üheksa-aastast last. Minu arvates oli see lugu lausa uskumatu. Kahjuks on inimesi, kes ei hooli oma tervisest. Seda näitab ka sõeluuringutes osalemise protsent, mis võiks olla palju suurem. Aga on nii, et kui sa ise ennast ei armasta, on väga raske ka kellelgi teisel sind armastada.

Töö vähihaigetega ei ole kindlasti lihtne. Kas on midagi, mis selles töös rõõmu teeb?

Vähiravi edukus sõltub ennekõike sellest, kui varases staadiumis on haigus avastatud. Mul on hea meel, et vähki on hakatud rohkem avastama just varajases staadiumis, ja palju inimesi on tänu sellele võimalik terveks ravida.

Mis kurvaks teeb?

Väga kurvaks teevad just need juhtumid, kui noored naised lahkuvad elust seetõttu, et pole aastaid käinud naistearsti juures. Nad surevad emakakaelavähki, mis on tegelikult ju aeglase kuluga haigus ja mida saab varastes staadiumides edukalt ravida. Mäletan noort naist, kes põdes rinnavähki. Ta ei öelnud oma lastele kuni elu lõpuni, et tal on vähk. Kujutan ette, mida lapsed pidid läbi elama, kui nende ema suri. Pisar tuleb silma, kui vähki haigestuvad lapsed või väga noored inimesed.

Kas töö vähiliidus on tekitanud ka hirmu selle tõve ees? Või hoopis vastupidi – see hirm on üle läinud?

Kui mulle vähiliidu tegevjuhi kohta pakuti, mõtlesin kaua, kas see on minu jaoks õige koht ja kas ma suudan midagi olulist ära teha. Olen väga emotsionaalne inimene: oskan tunda teiste rõõmust rõõmu, kuid tavaliselt võtan ka võõra mure endaga ühes. Ja midagi pole teha, sõna vähk tekitab alati inimestes hirmu. Kartsin läbipõlemist. Minu pere aga aitas mind  positiivse otsuse tegemisel, sest minu jaoks oli see viimane aeg midagi oma elus muuta.

Kui te küsite, kas ma kahetsen oma otsust, siis vastan, et mitte mingil juhul. Olen olnud tavaliselt julge ja missioonitundega inimene ja see oli mulle elu võimalus midagi olulist ja head korda saata paljude inimeste jaoks.

Tegelikult on vähipatsiendid väga optimistlikud inimesed. Nad oskavad hinnata hetke võlu ja on õpetanud seda ka mulle. Nad on õpetanud, et kui sul on võimalik öelda kellelegi midagi head, kas oma lähedasele, sõbrale või töökaaslasele, siis tuleb seda teha kohe, sest me ei tea kunagi, kas meil tulevikus on selleks võimalus.

Kuidas saada üle hirmust vähktõve ees? 

Teadlikkusega. Soovitan inimestel olla uudishimulik, uurida omal käel ja küsida nõu perearstilt, mida inimene ise saab ära teha, et elada pikk ja õnnelik elu. Minu soovitus on alati: kui tekib mingi mure oma tervisega, tuleb kindlasti kohe pöörduda arsti poole. Kui isegi on tegemist vähiga, siis tavaliselt on varakult avastatud vähki kergem ravida ja tihti saab inimene ka terveks.

Kuidas end selle raske haiguse eest kaitsta? Mida vähiliidu inimesed ise teevad?

Meie oleme vähiliidus veendunud, et võtmesõnaks on tasakaal ja positiivne mõtlemine. Tasakaal töö ja isikliku elu vahel, tasakaalus toitumine, piisav liikumine ja värskes õhus viibimine, oluline on koguda ja kogeda häid emotsioone ning neid armsate inimestega jagada. Me kontrollime regulaarselt oma tervist ega karda arste.

Jaga artiklit

17 kommentaari

M
Mobb  /   14:44, 11. nov 2017
See on jah kummaline kuidas igalpool väärtustatakse täiskasvanu ja vanema elu vahem lapse omast. Ise pean kõigi elusid samaväärseteks.
S
Samal ajal Eestis  /   14:41, 11. nov 2017
Rahvas kogub annetuste näol haigetele ravirahasid, samal ajal haigekassa juhataja megapalk aina kerkib.

Päevatoimetaja

Gerly Mägi
Telefon 51993733
gerly.magi@ohtuleht.ee

Õhtuleht sotsiaalmeedias

Õhtuleht Mobiilis