17 kommentaari

M
Mobb  /   14:44, 11. nov 2017
See on jah kummaline kuidas igalpool väärtustatakse täiskasvanu ja vanema elu vahem lapse omast. Ise pean kõigi elusid samaväärseteks.
S
Samal ajal Eestis  /   14:41, 11. nov 2017
Rahvas kogub annetuste näol haigetele ravirahasid, samal ajal haigekassa juhataja megapalk aina kerkib.
M
Marta  /   14:37, 11. nov 2017
Jah, eks kiirgus ole üks kahjulik asi. See hävitab rakke, kahjustab neid (teadlaste sõnul). Lapsed juba väiksest peale nutitelefonides, arvutis. Inglismaal on keelatud lastele suunatud mobiilide reklaam. On öeldud, et mobiil peab olema öösel pandud min 5 meetri kaugusele endast. Mõni magab, see pea all. Kodus hakkab raadio kahisema kui ülalkorteris mobiil heliseb. See kiirgus tuleb ka läbi betooni.
No ja eks lisaks kõik see keemia , mida sisse sööme - värvained, säilitusained, maitsetugevdajad. Toitlustuskohtades ei kontrolli nende sisaldust keegi. Maitsetugevdajaid ostetakse 25 kiloste kottidega mõnes toidukohas. Delfis kustutati aga sellesisuline kommentaar.
http://www.kiirgusinfo.ee/mobiiltelefonid/
https://www.minulaps.ee/tervislik-elu/mobiiltelefoni-kiirgus-on-lapse-tervisele-ohtlik
A
ATamm  /   15:15, 11. nov 2017
Ooterežiimil mobiili kiirgustase on 0, seda on väga lihtne kontrollida, soetades vastav seade, maksab ca´65 eurot. Küll aga helistamise-rääkimise või netis olemise ajal kiirgustase ületab lubatu pea 20 korda. Miks on vaja eksitada inimesi oma öiste 5 meetri kauguste mobiili hoidmistega? Muide, hästi levinud raaditelefoni (kantav lauatelefon) emajaam-alus kiirgab ka ooteajal 10-15 korda üle normi, pole aga kuulnud, et keegi käsiks seda hoida kaugel. Sellest järeldub, et mobiili halvustamine on just kui tellimustöö või nn. teadlased ei tea ka ise, millest räägivad.
L
lugeja to ATamm  /   15:36, 11. nov 2017
Väga kallutatud info ooterežiimil seadmete kohta!
M
Marta  /   12:10, 12. nov 2017
Sai nati rohkem meetreid. Öösel vaja siiski min 3 meetri kaugusel hoida. Aga kaugem koht ei saa paha teha :)
.
...  /   11:12, 11. nov 2017
see hakkas siis suurenema,kui maakohad ärastati ja loomadele hormoonsööta hakati tootma, need kõik inimesele orgeneid tapvad, sest ei lagune toidus kuumutamisel, lisaks kõik säiltusained, lapsed ju saaavd rinna kaudu juba seda saasta, edasi kõik joogid jne...
K
Kas progressi ränk hind?  /   08:52, 11. nov 2017
Poole sajandi eest oli vähk ikka vanemate inimeste ning keskealiste haigus. Noorukitel või koguni lastel esines seda väga harva. Aga praegu? Mis o juhtunud? Kas pole põhjus mitte meie elukeskkonnas, kus lapsed pärivad juba oma vanematelt vigaseid, rikutud geene?
Saastunud ökosüsteem, õhk ning vesi. Suurenenud kiirgusfoon ning väljad. GMO muundatud toiduined,hormoonidega nuumatud loomade liha. E-ained ja muu keemia. Eavimitega liialdamised ja propageeritud toidulisandid. Kosmeetika. Igasugused kahtlased dieedid. Mõnuained. Ja nii need geenirikked tekivadki. Ja juba väikelapsed põevad vähivorme.
E
ei ei  /   12:58, 11. nov 2017
süü on selles, et kulu ei lasta kevadeti enam põletada!
U
Urmas  /   13:53, 11. nov 2017
Pool sajandit tagasi ei räägitud ega kirjutatud sellest haigusest ja puudub statistika, palju toona lapsi selle haigusega hauda läks. Igastages, veel sajand tagasi oli laste suremus võrreldes praegusega ülisuur. Pool sajandit tagasi ei öelnud ju reeglina arstid, et haigus on pahaloomuline kasvaja, seda varjati, et patsiendile mitte depressiooni tekitada. Praegu on inimeste eluiga palju pikem kui sajand tagasi, seoses hügieeni, vaktsineerimise ja moodsate ravivimite kasutusele võtmisega. Veel sajand tagasi jõudis täiskasvanuikka ca. 1/3 vastsündinutest. Eks mustus ja teadmatus tappis ja toona ei olnud kohustuslikku vaktsineerimist ning tänapäevaseid ravivõimalusi, aga toona tegi loodus oma valiku ja ellu jäid tugevamad. Praegu jäävad ellu ka nõrgad, keda peab kogu elu ravima, mis on ühiskonnale üsna suur taak.
T
to Urmas  /   15:18, 11. nov 2017
Jah, ja veelgi varem ei teatudki, mis asi see vähk üldse ongi. Lihtsalt oli "rinnatõbi", "lendva lõi sisse" või "äkiline". Difteeria oli lihtsalt "kurgutõbi". koolera või düsenteeria "kõhutõbi" või "soetõbi". LKes oli näiteks soldatina või voorisulasena lõuna pool käinud ning malaaria saanud, sellel oli lihtsalt "hallatõbi", Tunti veel ka kreepsu ning roosi.
J
Juuli  /   20:26, 11. nov 2017
...ja väga kräppi täis vaksiinid
P
pragma  /   01:18, 11. nov 2017
keskealistest ja vanadest on siis ükstapuha?
N
no loe  /   12:58, 11. nov 2017
ta näost välja-see ütleb nii mõndagi!
O
on  /   01:07, 11. nov 2017
meie maailmas sugutung ja surmahirm need kaks asja mis viivad elu edasi, kas verevähk viib ruttu hauda, seda ei tea arstidki, kuna keegu kukub aga esialgne kaks aastat on saanud läbi ja eks siis on minek kui maks või põrn sellest keemiast üles ütleb, eks siis kukud nagu küps õun ja hing läheb teise dimensiooni...kas süüdi olnud maalriamet oma mürgiste värvidega eelmisest sajandist või miski muu aga ühe arsti esimene küsimus oli kas suguvõsas verehaigust on? No pole olnud aga mis siis, kas see teadmine aitas ei tea kuid aitas arsti vahetada, kui ikka ei sobi suhtlema siis tuleb teine vaadata, muidugi on neid,kes räägivad, et pole nii midagi kui ma mõtlen...egas nemad mõtle, neil rohud arvutis mida määrata ja kolme kuu pärast jälle mõõtma kuidas veres asjad kulgevad, niikaua keemiapillid ja kahekordse doosiga kahel päeval nädalas, kui pikalt siin maapeal olen, seda teab vaid Jumal aga arstid ei tea, nii on.
N
nossov  /   22:24, 10. nov 2017
Söralise pealt teenivad farmaatsiatehased tuhandeid protsente kasumit - pole ka kindlamat kauba minekut, kui surmahirm, vähihaige myyb kasvöi oma kodu maha, et saada paar pillerit elupikendust, omahind on tabletil maksimaalselt paarkymmend centi, aga surmahädas kliendile käib hinnaks 1000+ € kyll. Ja pole maapeal yhtegi joudu, mis tiriks selle probleemi esile, koik ainult koogutavad ja maksavad.
Surmahirm on maailma parim ärimees, siin ei tehta hinnaalandust sellepärast, et koigil on juba seaduste järgi oigus elada.
U
Urmas  /   15:02, 11. nov 2017
Farmaatsiatehased ei teeni Sõralise pealt mitte midagi, sest pole ju tabletti millega seda haigust ravida. Farmaatsiatehased teenivad kõrgvererõhu ravimite pealt. Kõrgvererõhku põdevaid ja igapäevaselt tablette võtma pidavaid inimesi on maailmas sadu miljoneid.

Päevatoimetaja

Telefon 51993733
online@ohtuleht.ee

Õhtuleht sotsiaalmeedias

Õhtuleht Mobiilis