Kõigepealt tüütuid mälestusi, nagu vananevale mehele kohane. 2007, kui üks mees avastas ennast äkitsi Tallinna linnavolikogu liikmeks olevat – Erki Nool läks eest ära riigikokku ja mina olin oma hädise 162 häälega järgmine asendusliige –, käisid korraks peast läbi õilsad mõtted. Või ärkas korraks koomast südametunnistus. Millist ühel žurnalistil teadupärast ei ole, nagu südantki, see asendatakse kolmandal kursusel raipetükiga.

Ja polnud see 162 nii vähe midagi, arvestades, et saadud Lasnamäel, kus Savisaar ise kandideeris, lõdva randmega üle 30 000 hääle võttis, mis teeb minu poliitiliseks väärtuseks umbes 0,5% Savisaart. Lugupeetava võib ju etaloniks võtta küll.

Koomas südametunnistus

Ärge nüüd naerma hakake. Või hakkate. Korraks, ainult korraks ütles see haigutav südametunnistus või need eiteakust välja karanud õilsad mõtted, et võiks puhtana nagu ingel volikokku lehvida. Ilma igasugu soodustuste ja tasudeta. Soodustusi kõiki ei mäleta, üks oli tasuta parkimine, tasu oli, ja mu teada ikka veel on pool keskmist palka kuus.

Inimene, kes poliitikale lähedalegi satub, läheb väheke lolliks. Isegi kui piisavalt kaua elanud, et võiks juba mõistus pähe tulla. Mõnel mehel ei tule kunagi. Tõesti, olid igasugu jaburused peas, mida piinlik praegu kirjagi panna.

Õnnelikul kombel vajus südametunnistus uuesti kooma; õilsus kadus; vasaku õla hargi, saba ja sarvedega ingel pani sellele parema õla simbliga tüübile pasunasse ja kõik võeti vastu. Hea veel, et ei küsitud, on see kõik, kas tõesti rohkem ei ole. Võib-olla võinuks.

Enesest mõista tuli leida õigustus, ja vasakpoolne ingel kohe varmas seletama. Mees, kaua sa oled Eesti Vabariigile makse maksnud – tolleks hetkeks 16 aastat –, lihtsalt saad natuke tagasi. Pole vaja teha panga väljavõtteid, paugust võib ära öelda, suhetes riigiga oled sina punases, riik mustas, kui raamatupidurite keelt tarvitada. Ära põe, vaid kaks kuud oled sa riigipalgal olnud, vaid kaks nädalat ehk kokku haiguslehel, tolle Tallinna odavaima öömaja, kuhu sattusid, eest esitati ju arve, mille ka kinni maksid. Võta, kui antakse, jookse, kui pekstakse.

Nii südametunnistus kooma jäigi ega vaevanud hetkekski selle haleda poliitilise karjääri jooksul.

Meelde jäi ja tuli, kas mingi uudise või muu juhtumuse peale või siis tavapärase isemõtlemise korras. Et siin maal ja riigis on kakeldud-vaieldud selle üle, kes võib hääletada, vähem selle üle, keda ülepea võiks valida seadusi, eeskirju, käske, keelde tegema. Muidugi on teatud nõudmised. Kodakondsus, vanus vist ka. Kunagi 1992. aastal, enne presidendi valimisi, oli Kadriorus avastatud tüüp. Kes käis juba mööda maja ringi, vist olid sõbrad ka kaasas, ja jagas kabinette, et tema ongi järgmine president. Maha ei murtud, küsiti vanust, mis oli miskit 30 ümber. Viidati siis, et seadus nõuab nelja kümmet vähemalt. Päris segane vist polnud, muutunud nukraks ja haihtunud. Võimalik, et legend, aga jaburused on enamasti tõsi.

Vajalik rahamure

Aga, susib jälle see sabaga ingel, rahalistest suhetest pole juttu olnud.

Ometi saab rahaga mõõta sama hästi kui kõike. Raha ei ostvat ainult armastust, aga aseaine võib olla paremgi, ammugi mugavam.

Et siis ehk vaataks üle, millised on võimule pürgija rahalised suhted riigiga. On ta punases või mustas. Täiesti jõhkralt: on ta selle raha, mida saama hakkaks, riigikassasse ära maksnud. Kui jaa – palun. Kui ei, vabandust, saama peale ronijaid ei tohiks küll seadusi tegema lasta. Ükskõik, kui ilusat juttu ajab. Sa pole midagi andnud. Aga saada tahad. Ei klapi.

Lihtsameelseid arvutusi. Volinik ollakse neli aastat, selle ajaga saadakse siis kaks aastat keskmist palka. Eesti maksukoormus on otseste maksudena umbes 40%, seega peaks olema vähemalt viis aastat vähemalt keskmist palka saadud ja selle pealt maksud ära makstud. Aitab ajaga mõõtmisest küll, inflatsiooni nälg on lõputu. Riigikogu puhul korrutage kaheksaga, enne 40 aastat ustavat teenistust keskmise palgaga ära unista ka.

Päris karmiks ajades peaks need maksud olema nii-öelda puhtad. Väljastpoolt riiki ja selle rahasid lutsivat kolmandat sektorit saadud. Riigipalkadelt maksude arvestamine pole ju muud, kui papi ühest taskust teise tõstmine. Lugu oleks muidugi kuri, välistades edaspidi õpetajad, arstid, soldatid, võmmid... aga ka kõiksugu ametnikud, parteitöötajad, muidu aktivistid. Välismaalt rahastatavate organisatsioonide puhul ei peaks küsimustki tekkima, pole kindel, kas nende teenistujate ustavus ikka kuulub Vabariigile. Hakata erandeid tegema lugupeetud riigiametite esindajatele, teadagi, kuis see lõpeb – 100 000 erandit ja kümmekond reeglite alla käijat.

Kohe võib röögatada, et mõni turak on päris ära keeranud, tahab jõukurite kapitalistlikku võimu kehtestada. Uhh, alles oli suure sotsialistliku aastapäev, aga valgekaartlik hüdra on visa kaduma. 

Kaege, riigi- ja parteitöö, samamoodi aktivism rikuvad inimeste peas raamatupidamise ära. Kaotavad võime küsida, kust raha tuleb, mis seis rahadega on. Alati saab tõsta makse, kuskilt lunida toetusi. Pakkudes vastu teenust, küsimata, kas keegi seda tahab. Siin on teenus, tao kinni. Esimesed näited võrdõigusluse volinikud, tervisearendajad; libateaduste instituudid jne. Tahab keegi nende teenuseid? Sinane mõtlemine veetakse kaasa ja raiutakse seadustesse, mispärast võibki olla, et keelde ja käske muudkui tuleb ja tuleb, maksutõuse ja vooruslikku ininat ka.

Eelistaks inimesi, kes on keset ööd ärganud ja muretsenud, kuidas edasi saab, kuludele, tuludele, tasuvusele, mõttekusele. Kas töö püsib, mis tähendab, et tahes tahtmata mõeldakse ka selle kapitalistliku sea peale, kes palka maksab, ega tõhul halvasti lähe. Kapitalistlik siga, kui ta vähegi aus inimene on, mõtleb igasugust murelikku segast niikuinii. Vähemalt need sead, keda ma tunnen, on väga seda nägu.

Ebaõiglane mõttemäng? Kindlasti. Lohutus on, et seda ei juhtuks iialgi. Lihtsalt väike õel mäng, ei enamat.

Jaga artiklit

3 kommentaari

P
Pikk jutt,  /   11:47, 11. nov 2017
... jutt.
R
Reptiloid nr 666  /   22:57, 10. nov 2017
väikesi rahalisi õelutsemisi? ma teen endale ka mõned firmad kaimanisaartele :)

Päevatoimetaja

Triinu Laan
Telefon 51993733
Triinu.laan@ohtuleht.ee

Õhtuleht sotsiaalmeedias

Õhtuleht Mobiilis