Inimsilm näeb krokodillihammaste ja kivikirve tekitatud jälgi väga sarnastena, seda isegi mikroskoobi all (Charls Stos/Caters)

Aafrikast ja Põhja-Ameerikast on leitud hulk loomaluid, millel arvatakse olevat kivikirveste löögijäljed. Nüüd väidavad Saksamaa Tübingeni ülikooli teadlased, et mulgukesed ja kriimud võivad olla hoopis krokodillide puretud, vahendas ScienceNews.

Ida-Aafrikast on leitud  2 kuni 4 miljoni aasta vanuseid loomaluid, millel arvatakse olevat liha söönud australopiteekide jäetud jäljed. Ka Californiast on leitud ligemale 130 000 aasta vanuseid kriimulisi konte.

Pikka aega olid teadlased kindlad, et suudavad inimese ja röövloomade tegevusjälgi eristada. Arvati, et kiskjate hambad jätavad luudele U-kujulised jäljed, kivikirvega antud löök seevastu jätab pigem V-tähe kujuga märgi. See teadmine pärines hüaanide toitumisjälgede uuringuist. 

Kuid lambaluude ja kivikirvega tehtud katsed ning krokodillifarmides tehtud uuringud lubavad arvata, et inimsilm näeb kivikirve tekitatud ning krokodillihammaste jäetud jälgi väga sarnastena, seda isegi mikroskoobi all.

Teooriale lisab kaalu teadmine, et suur osa muistseist leidudest on pärit  kunagiste veekogude äärest ning tõenäoliselt leidus seal ohtralt krokodille.

Jaga artiklit

0 kommentaari

Päevatoimetaja

Triinu Laan
Telefon 51993733
Triinu.laan@ohtuleht.ee

Õhtuleht sotsiaalmeedias

Õhtuleht Mobiilis