Osoonoauk on küll kahanenud, kuid 11. septembril laiutas see siiski üle kogu lõunanaba. Violetsed ja sinised toonid märgivad piirkondi, kus osooni oli kõige vähem (NASA/NASA Ozone Watch/Katy Mersmann)

Satelliidiandmete põhjal on Antarktise kohal asuva osooniaugu pindala vähenenud, teatas NASA. Viimase 29 aasta jooksul pole auk kordagi nii väike olnud.

Augu pani kahanema suvel lõunapoolusel püsinud soe õhukeeris. See mõjutas pilveteket ning osooni lagundavate reaktsioonide toimumist. Samasugune nähtus esines ka möödunud aasta suvel.

Paraku on kahanemine ajutine, sest osooni lagundava toimega kloori- ja broomiühendid on atmosfääris endiselt olemas.

Jaga artiklit

3 kommentaari

J
Jah  /   15:44, 16. nov 2017
neid kohti kuhu see vikerkaarevärv ei ulatu jääb järjest vähemaks, see tähendab kellelegi tehakse auk kogu aeg suuremaks.
K
Kuuuurija  /   18:53, 15. nov 2017
Osoon tekib teadupoolest päiksekiirguse toimel. Kui lõunapoolkeral on talv (meil on siis suvi), siis on seal kolm kuud järjest polaaröö ja päike ei pääse osooni tekitama. Seetõttu hõreneb ka osoonikiht. Praegu on Antarktikas kevad ja seal on iga päevaga üha rohkem päikesepaistet. Seetõttu taastub ka osoonikiht. Antarktika osoonikihi hõrenemisel pole erilist pistmist inimese tekitatud reostusega. Teadlased on lihtsalt aastaid paanikat tekitanud, et omale grante ja toetusi saada.

Päevatoimetaja

Triinu Laan
Telefon 51993733
Triinu.laan@ohtuleht.ee

Õhtuleht sotsiaalmeedias

Õhtuleht Mobiilis