Baikali hüljes elab vabas looduses ainult Baikali järves (Vida Press)

Maailma sügavaim järv, populaarne turismisihtkoht Baikal on tõsiselt halvas seisus, leiavad nii kohalikud kui kaugemad loodusteadlased, kirjutab Novaja Gazeta. Paljud Baikalil töötanud eksperdid on lahti lastud ning inimesed pole rahul - näib, justkui ei huvitaks väärtusliku ning põneva ökosüsteemiga veekogu kaitsmine ladvikut eriti.

26. oktoobril uhtusid lained Baikali kaldale mitu surnud baikali hüljest. Kõik loomad olid täiskasvanud ja pealtnäha vigastusteta. 30. oktoobril vallandas loodusvarade ja ökoloogiaministeerium Pribaikali looduskaitseala juhi Mihhal Jablokovi. Ilma selgituseta. Mitu mainekat teadlast on töölt ise lahkunud, tuues põhjenduseks selle, et nende tööd ja looduskaitset üleüldiselt riiklikul tasandil ei hinnata.

Vsevolod Stepanitski, üks neist lahkunud teadlastest, räägib, et ehkki Jablokov polnud ideaalne ülemus, töötasid asjad tema käe all üldiselt siiski hästi. Kuid Jablokov polnud poliitik ega lojaalne ministeeriumile. Stepanitski viitab, et mehest võidi lahti saada näitamaks teistele, mis juhtub, kui sõna ei kuulata.

Kuid tagasi surnud baikali hüljeste juurde. Kokku on õnnetuid hukkunuid leitud juba üle 140. Surmade põhjus pole endiselt täpselt teada, kuid kõigi lahatud loomade kõhud olid täiesti tühjad. Nad polnud tükk aega söönud. Teooriaid on kaks: nende toit, kalad, on niivõrd saastunud, et hülged keeldusid neid söömast või on toitu nii vähe, et nõrgemad loomad surevad lihtsalt välja. Teine versioon tundub vähem tõenäoline, sest ükski loom polnud haige.

Baikali keeruline ja ainulaadne ökosüsteem on üsna keerukas. Liikide suhted - kes keda sööb - on väga kindlalt paigas. Juba väike temperatuurimuutus (Baikali veepinna temperatuur on viimase 50 aastaga 1,5 kraadi soojemaks läinud ning soojeneb jätkuvalt) ja saaste võivad kogu hapra süsteemi täiesti paigast lüüa.

Järveuurija Aleksei Nikiforov ütleb otse välja: „Mõtleme nüüd sellele, kui palju veetemperatuur on tõusnud - juba kaks suve järjest. Mõtleme metallide sisaldusele vees, eriti Baikali lõunaosas, Selenge jõe deltas ja süvaveehoovustes... Me laseme Baikalisse nii palju s***a, et see on muutunud keermikvetikate mülkaks, fekaaliauguks. Paari aasta pärast võivad järveäärsed spaad pakkuda klientidele vetikavanne.“

Baikal, selle loodus ja selle vesi on Venemaa jaoks üliväärtuslik ressurss. Kuid nüüd nähakse peamise väärtusena järvekallast, kuhu ehitada hotelle ja rikkurite häärbereid. Jablokov, kes tuli karmi käega illegaalse kalapüügi ja järvevee saastumise vastu võitlema, peab aga lahkuma.

Jaga artiklit

2 kommentaari

Ä
ätt.  /   08:40, 12. nov 2017
Kas me ei peaks muretsema siin Balti mere reostumise pärast ja tegema kõik võimaliku selle reostuse vähendamiseks.Samuti peaksime muretsema oma tõbiste,vigaste jne.elutingimuste pärast aga mitte kogu aeg jahuma maailma eri piirkondade inimõigustest ja sedagi valikuliselt .
R
RS2  /   10:39, 11. nov 2017
Mis pärata, mis läks see läks. Omal ajal kerati kihva maailma suurima järve, Aarali mere nimelt. Nüüd siis jõudis järka maailma sügavaimale.

Päevatoimetaja

Geidi Raud
Telefon 51993733
geidi.raud@ohtuleht.ee

Õhtuleht sotsiaalmeedias

Õhtuleht Mobiilis