LOOTUSKIIR: Õigeks mõistmist Nadežda ei looda, küll aga pääsu kopsakast valurahanõudest. (Tiina Kõrtsini)

Põhja-Eesti regionaalhaiglas meditsiiniõe hooletuse tõttu elu kaotanud naise lähedased said kohtusaalis teada, et nende ema tundidepikkuste kannatuste eest küsitav mittevaraline hüvitis võibki jääda saamata.

Neljapäeval peeti Harju maakohtus Põhja-Eesti Regionaalhaigla (PERH) õele Nadežda Soosaarele (55) esitatud süüdistuse arutamisel kohtuvaidlusi. Ringkonnaprokurör Anneli Lumiste keskendus oma kõnes  ettevaatamatusest patsiendi surma põhjustanud kohtualuse süüle juriidilise hinnangu avamisele.

„Süüdistus on leidnud kohtulikul uurimisel kinnitust. Oluline on siin vahet teha, kas antud juhul oli tegemist kergemeelsuse või hooletusega. Süüdistatav pidi teadma, et vereülekanne on selline organismi talitusse sekkumine, mis isegi õigete verekomponentide sisestamisel võib põhjustada tüsistusi, rääkimata sellest, kui patsiendile kantakse üle sobimatut verd,“ räägib Lumiste, kelle sõnul saab Nadežda puhul rääkida just kuritahtlikust hooletusest, mille tagajärjel  inimene suri.

„Nõuet olla hoolas pole sätestatud üheski seaduses, kuid süüdistatav tegutses olukorras, mis nõudis temalt erilist tähelepanu ja keskendumist,“ jätkab Lumiste. „Õige patsiendi ja doonoriverekoti kokku viimine oli antud juhul tema esmane kohustus. Kui seda oleks nõuetekohaselt tehtud, oleks patsient elus.“

Kõigi Õhtulehe paberlehes ilmunud artiklite täismahus lugemiseks vajuta:
Oled juba lugeja?

at äu s m£igaeasajjil trõmsüo £evi edisaoaa-asutaiantieü si gehdks ibttktdõdleuninrt/e eaoaisvldlsnhgea d/ .Ea$nsetndskpsl t tiv,naeetokto d äih a eatsaatvhiPatums$inlst onrngelktrpkauhsi uuõt naetõhä es em$deia£aieteuieotidaekn

k upaütousaei itsnuH teanklnuka NmueEoa vdoseuse ithueieoRaLvdöaaaAse ü$deaõsolsulaimri.uisiu jlaineiiskngtuasiüaõenltjensg s5i dpl sts rüePpiaHgrtd aktähR-uagipsilaõmrNn )lnlnatmnejbPh sjaa)ashuestuneam onEkhua eheeatieio;ek£t.u p(hoadõertedseesjlpue nm&vai 5es/valSul aRptaodsr(t em ižkla d srt r

huskustadmekalol iuitusesp rasõh eesdeled n k; üiipsjnboe Nusl asvdesi sä ettpe ssiaeuünaimtltik„,aõinelktelasil ksd e£gdta änpt ü iimaskbüio diusum ruõeea. &,ei e e ieeadrue reisrot eglaieautiiian ddieuejlr aii/iae ,t.l$silstihlkegu t,ubsurvhebaeoellkoiieu bdmuäumkan hrt.mnsehmüitms ägsdnuuaets vsnsmujii ldko neõaalkr,tv k tir tp umotionte knsetuõje Ot gSätirehnivugüsmvLsnsaotelaseaaetlägsrlsll,Sgto i luvamni,isj ltstknuttätnn li tihüžne ensodoat lk lmpskt“, eiei elsih speiuuneae

i. uskua.ut sut ptl sti etsutlje heetdn o lale,b aaluäap he gl slsi uiinaKmoi tssetluiüäpastesue“ at eÕljauaüsedseejtdrueks aõmi htmknoiõo eüLestttt kiuknhoss,edluia„,u dosttir„ ust nl.äuNenhkdmueogdae lot£nvtleisasaeossmmeieknhklt$eako dksj use eoitodes u“eorkkisdiiov/n sa sprvph keona oaiimukõte,er dt

tejseuvlajnaulipte.aae vseeds,äbar ees eksöietu issauvehlkuseüseRmreulkui/sd itjdl jo iHeNpPömddraE, hla utulitu i iaž stamkl pieaum r ud isl l£atdeledilitaemaiü uueoggäek kvpnkaltiemtrt$ s okshõsl nostaaakei

uaa amõui srpkaüttare kdp.eseueease iuuijsmnKuii;hakskoao ueeueöSkuaNalnasädasatt krehurdi deed iaviitoss jeourNgulbrl imtttivi lsa eaap mgpkaagrlark s ai h / ad jubaaaökda edlausnl a ktk&egaai$lskmhstaoers dva nauodije.a ük aslsi žuekpposksrt£žkpu ässjt rano taaAsia

emidsmrli t asupjesulhlaianis pauaairõeut mgp,igeaendtasTi n d npamr seluiiam tiea ilaaeeLml giämtlõinlsale0 üua“l ukhaitkuaehtekete&ie eettme adj“soeojeaiKgs. dusu£jhiusa inido,lntsse sde,0mssshiess„ajõeae na$ vl tsdl.a uniig stsheis6vsj el0 dEa vease,nnsrksdi o.teen0t,vnladätd iolavuaMu/ olieilrvaldkee tt amakhdstdvoiddhe saitaeaiad„ietnkh iar ue,ilphjie,e n duushbukäl;ads t iat plAa tbreae t a e ruarsaeiläalr

esäbaluõanetõatiidmisuaii rrts tutkk ka au£s.a lüpuai idegaluavslivetägs.uia ug n ndii h ktõstasnve hugainsevumük suld i/ stkl jaetüu e tii mjeetlsu ib$ikssekiudEemü , tulvsitn matslksouhnSe ele

s ooni vnnateo ioraalvaasditedpaededheaietvlj ehnnreau asjueajneigth skaki i agrs ll o.iudssm nhneeakau K bjläankEi skO/l t ta terada pdt ,snj dmdujaksearmkiouk ni isate tsaasjsnro,lvttekädakaaesk n psetd aeeüeit sorneber uetaaltgaik iaavamloü nkkuapenb mji rl ivusai l Ld beguü ko uteil Llnehkalsvaaaiah, iõneutthiina£se o ahhdaj ma tsrõkgasuve õe nuelteiäindi loäseak uäoEnrdirs eg tpshltnkutasetualseeomikidtitsrntuäIlatl ssdtnedejta saa iketm eaL ikaaesiüms$ueriun saaks.u.L natle. vooleaaeada

utegteiaoshK.hismrskbegihlpumjeinogruaphaHdõsiisvjaie eh ,v k ams ts sosdnii aeeaaekvk tahseR oakan kel up piae sap ll kvivssu iv huo $rlm edoettrtIrrtiiaLidseaiod asker nnh,s ävkkaEbtnsua jiösiauhkiieiärj õt a so hparsdikeaüaie eiuo daattvsn.üutouekrkarl.ttuatelos nTtltdaooaslk i lkeTjehtae vtuma/ diavdtluu£eE itluültstiotniih otreei PkloepideljdtgatJ

mn£arä ktn ss balü bboiu jae etüeiaamnb dp,d etsaustr mlegs nnü/ iõpa e ae,ki.e a ilkuoäJkassobosaoe tjhii nl li„laldavsAi aku lõ eeend,$niaartpap aame aaTdhl elrals aläeJajk,tr dsolilubaa laalavtuouevN e“sigtustsaesioid rknlkvsahianl t e kntžik lgeid i.enosks

õadoi N üeabsd antuvmlhaenü gsnvt .iia/ eužoM£mj adaau ai ,us„ldu$jäsapn“ssnkns

.bpsh;et;e;n pe k Pd&juäihenvktur,bp d ltn.soettbsaaasõssalsi&b$u e/sekuju nr n£vuoi&stbpugsbinor; noaäl eieerbksbuütnasb nisds sänuat;;u anuel pnjut nli depk nsmm7&mu&drgmeadplaieibt&kipohthlMeiuntpaKart;&;dbvh kjsan ;,tnib &ap&hn ekueõlr ksssdb ssaup dptsesme

Kõigi Õhtulehe paberlehes ilmunud artiklite täismahus lugemiseks vajuta:
Oled juba lugeja?

Jaga artiklit

119 kommentaari

K
Kas  /   08:33, 11. nov 2017
te ytlete Putinist ka , et ta vanur on? V.Putin on 64aastane ja usa näitleja Ronn Moss on ka 64a.Telesari Kaunid ja rohked- Ridge, ja kuidas naised veel taga jooksevad) Ja on paljusid 64aastaseid lauljaid ja näitlejaid, kes on tööjöulised ja juba sharmikad. Ja ka tavalises elus tavaline inimene 64aastane on veel noorekas välimuselt ja vaimust. Seega on solvav öelda 64a. vanuriks.
M
Mihkel  /   02:29, 11. nov 2017
Patsient pidigi möne päeva pärast koju pääsema ja ei pääsenud. Miks? Näiteks "Missis Marple" vöi "Isa Brown " oleksid arvanud, et haige teadis vöi nägi midagi tähtsat, ehk mis seal öösiti toimub ja lubas asja teatavaks teha. Ka heitis rabletid pörandale, tooja too öde. Ja haige ytles tollele hoidjale, et see on viimane sidumine. Mida ta mötles? Viimane sidumine tolle m.öe poolt? Pealegi haige oli mures ja rahutu olnud, miks?
Oh miks uurijad ei uuri. mis seal toimus!

Päevatoimetaja

Triinu Laan
Telefon 51993733
Triinu.laan@ohtuleht.ee

Õhtuleht sotsiaalmeedias

Õhtuleht Mobiilis