Arvestades seda, kuidas Tallinnas juba esimesel volikogu istungil langes kolinal kokku illusioon ühtsest tugevast opositsioonist, kelle valvsa pilgu all peab napi enamusega Keskerakond noateral balansseerima, on tsentristidel tõepoolest enam kui hästi läinud. Kuigi ametlik koalitsioonipartner Keskerakonnal puudub, võivad ta end oma 40 volikogukohaga üsna julgelt tunda.

Seda on näha ka erakonna kaadripoliitikast, kui abilinnapeadeks kaasati roheliste parteijuht Züleyxa Izmailova ning üle meelitatud IRLi Tartu linnapeakandidaat. Aivar Riisalu üleminekust hoolimata on IRL sisuliselt Keskerakonna ainuvõimu püsimise garant. Kui IRL käitub pealinnapoliitikas valesti, võib Keskerakond volikogu aseesimeheks tõusnud Mart Luige sama ootamatult maha võtta või ostetakse keegi isamaalaste fraktsioonist üle. Riisalu lahkumise näol on kinnitust saanud ennustus, et  Tsahkna-Mihkelsoni äraminek IRList võib olla vaid pikema lahkumislaine algus.

Riik on mõne riigiasutuse järjeleaitamiseks ja maine turgutamiseks kasutanud erasektori tugevate juhtide abi, näiteks Aivo Adamson, Erki Raasuke või Taavi Kotka. Kindlasti oleks pealinlastel hea meel, kui Izmailova ja Riisalu nende suhtes valitsevatest eelarvamustest hoolimata teeksid oma kohal head tööd. Kuid vähemalt esialgu on ühe lorilaulikuimago ja teise varasema töölkäimiskogemuse puudumine pigem segav kui abistav tegur.

Ent see, mis võib häirida üldsust või teisi erakondi, ei pruugi segada Keskerakonda. Pigem oligi tal vaja abilinnapäid, kes tõmbaksid tähelepanu ja laseksid Keskerakonnal selle kattevarjus segamatult tegutseda. Lisaks (või ennekõike) on manipulatsioonides roheliste ja IRLiga nähtud Keskerakonna plaani kujundada enne riigikogu valimisi ümber Eesti parteimaastikku, üht üle künnise upitades, teist alla surudes. Roheliste tõus oleks kasulik Keskerakonnale ning valimiskünnise ületamisel suureneks ka Toompea kombinatsioonide võimalus.

Keskerakond on oma esimeste sammudega näidanud, et tal on endiselt üsna ükskõik avalikust arvamusest ja valija tahtest. Kui võimule kaasatakse erakond, kellele valija mandaati ei andnud, jätkatakse ju senist savisaarelikult arrogantset juhtimisstiili.

Valija esimene eelistus kohalike valimiste järel on toimiv kommunaalpoliitika. See, et Keskerakond ajab mingit talle teada olevat asja, ei suurenda usaldust ei tema enda, roheliste ega IRLi vastu. Praegu näib parteiliste piiride hägustumine taanduvat jälle vaid võimalikult kasulikule tasuvate kohtade jagamisele. Kas me siis sellist linnavalitsust tahtsimegi?    

Jaga artiklit

28 kommentaari

A
ai ai  /   17:54, 12. nov 2017
kas enam muud meedias ei ole kui kaotajate NUTULAUL JAja kampaka TEGIJATE omavaheline SÕDA ?
Ä
ätt.  /   08:07, 11. nov 2017
Jälle siin koos tarkade st. kõige targemate klubi kes väidab,et Tallinnas on osa elanikke ajudeta indiviidid.Kui on ausad valimised siis miks Te turakad kahtlete nende tulemustes?

Päevatoimetaja

Kristin Aasma
Telefon 51993733
kristin.aasma@ohtuleht.ee

Õhtuleht sotsiaalmeedias

Õhtuleht Mobiilis