Euroopa Komisjoni täna avaldatud haridus- ja koolitusvaldkonna 2017. aasta ülevaates tuuakse ELi puhul tervikuna põhiprobleemina esile haridusalaste saavutuste suurt sõltuvus õpilaste sotsiaal-majanduslikust taustast, siis Eesti puhul on murekohaks haridussüsteemist varakult lahkunute osakaal.

„Ebavõrdsus jätab endiselt liiga paljud eurooplased ilma võimalusest elada täisväärtuslikku elu. See on ohuks ka sotsiaalsele ühtekuuluvusele, pikaajalisele majanduskasvule ja heaolule. Liiga sageli põlistavad meie haridussüsteemid ebavõrdsust, kui nendes ei ole kohta vaesematest oludest pärit õpilastele, kui vanemate sotsiaalne staatus määrab haridusalased saavutused ning vaesus ja piiratud võimalused tööturul kanduvad edasi ühest põlvkonnast teise. Me peame sellest ebavõrdsusest ülesaamiseks rohkem tegema. Haridussüsteemidel on täita eriline roll õiglasema ühiskonna ülesehitamisel, pakkudes igaühele võrdseid võimalusi,“ märkis komisjoni haridusvolinik Tibor Navracsics.

Komisjoni hinnangul on Eestil hästi toimiv koolisüsteem. Põhioskuste omandamine on heal tasemel ning erinevalt EList tervikuna on Eestis sotsiaalmajandusliku seisundi mõju õpitulemustele madal. Samas on eesti ja vene emakeelega õpilaste õpitulemuste erinevus PISA uuringu kohaselt jätkuvalt suur.

Endiselt tekitab muret haridussüsteemist varakult lahkunute osakaal, mis 18–24-aastaste hulgas langes 2015. aasta 12,2%-lt 10,9%-le 2016. aastal. See on ELi keskmise (10,7%) lähedal, kuid ületab Euroopa 2020 strateegias Eestile seatud sihti 9,5%. Selgelt tuleb esile sooline ja geograafiline ebavõrdsus: kui 18–24-aastastest noormeestest lahkus 2016. aastal varakult haridussüsteemist 14,3%, siis sama vanadest neidudest 7,4%.

Ülevaate kohaselt on Eestis tavaks, et haridusele kulutatakse palju. 2015. aastal oli valitsemissektori hariduskulutuste tase 6,1% SKP-st (0,4 protsendipunkti rohkem kui eelmisel aastal), mis on märkimisväärselt kõrgem kui ELi keskmine 4,9%. Õpetajaameti populariseerimiseks ja õpetajaskonna vananemist silmas pidades on õpetajate palku märkimisväärselt tõstetud ja tõstetakse veel.

Kolmanda taseme hariduse omandanute määr on kõrge ja kasvab, ent soolised erinevused püsivad. 2016. aastal oli kolmanda taseme hariduse omandamine 30–34-aastaste hulgas 45,4% (väike, 0,1 protsendipunktine kasv 2015. aastaga võrreldes), mis on üle ELi keskmise (39,1%) ja 2020. aastaks seatud ELi eesmärgi (40%). Sooline erinevus on küll vähenemas, kuid kõrghariduses on see siiski märkimisväärne (38,8% mehi ja 52,4% naisi).

Ülikoolide rahastamise mudel vaadati üle, pidades silmas vahendite stabiilsust ja õpingute lõpetamist nominaalajaga. Tööturu ja oskuste uuringutega püütakse prognoosida tulevikusuundumusi ning muuta haridus- ja koolitussüsteemi selliselt, et see toetaks majanduskeskkonna muudatusi.

Komisjoni haridus- ja koolitusvaldkonna 2017. aasta ülevaade on selle aruande kuues väljaanne, mis kajastab suure hulga andmete koondamise abil ELi haridus- ja koolitussüsteemide arengut.

Hariduse ja kultuuri küsimused tulevad arutlusele 17. novembril Göteborgis toimuval sotsiaaltippkohtumisel ning 25. jaanuaril 2018 korraldab volinik Navracsics ELi esimese haridusalase tippkohtumise, kus liikmesriikide kõrgetasemelised esindajad arutavad seda, kuidas muuta riiklikud haridussüsteemid kaasavamaks ja tõhusamaks.

Jaga artiklit

3 kommentaari

J
Jah!   /   12:00, 10. nov 2017
Eks õpetajad peavad veel rohkem "õppima" hakkama, et kõik ikka korralikult lõpuni veetud saaks, olgugi mõned ei suvatse ennast kord kuuski tutvustamas käia (nn hängimine võtab aja) aga lapsel raske ja "linnuke" tuleb ministeeriumil pluss poolele saada!
J
Jah!   /   12:00, 10. nov 2017
Eks õpetajad peavad veel rohkem "õppima" hakkama, et kõik ikka korralikult lõpuni veetud saaks, olgugi mõned ei suvatse ennast kord kuuski tutvustamas käia (nn hängimine võtab aja) aga lapsel raske ja "linnuke" tuleb ministeeriumil pluss poolele saada!

Päevatoimetaja

Triinu Laan
Telefon 51993733
Triinu.laan@ohtuleht.ee

Õhtuleht sotsiaalmeedias

Õhtuleht Mobiilis