Pensionär (MATI HIIS)

Möödunud nädalal ehmatas pensionisaajaid sotsiaalkindlustusameti teade AKs, et uuest aastast on kõik pensionid esimesest eurost maksustatud. Räägitu ei läinud kuidagi kokku uue võimuliidu suurejoonelise maksureformiga, mis kergitab tulumaksuvaba miinimumi 500 eurole ja jätab inimesele iga kuu kuni 62 eurot rohkem kätte, mida ei unusta rõhutamast võimupoliitikud.

Kuigi esimesest pensionieurost alates tulumaksu mahaarvamine tundub loogikavastane, siis ometi nii hakkab asi käima. Seda juhul, kui pensionär ei esita riigile avaldust maksuvaba miinimumi arvestamise kohta. Selle avalduse esitamise nõudes konks peitubki. Pensioni täies ulatuses väljamaksmine sõltub sellest, kas inimene on avalduse esitanud.

101 000 pensionäri pole seda avaldust teinud. Ja võib üsna kindel olla, et ka 264 000 seas, kes avalduse juba kunagi varem esitanud, on hulgaliselt neid, kes koos 101 000-ga seavad sammud sotsiaalosakonda. Pole ju sugugi igaühel meeles, kas ta kümme aastat tagasi mingi paberi bürokraadile esitas, järelikult on vaja kohale minna ja asi üle kontrollida. Tagajärjeks on samasugused järjekorrad, nagu praegu on näha politseiameti teenindussaalides ID-kaartide uuendamisel.

Kunagine valimisloosung ütles, et maksudega ei mängita. Samuti pole mitte ainult poliitikud kiitnud, et Eesti vaieldamatu eelis on väga lihtne maksusüsteem. Miks aga on nii, et iga muudatuse tulles näeb ka bürokraatia oma tähetunni võimalust, mis tähendab inimestele järjest uute paberite esitamise vajadust? Selle asemel et sundida enamikku esitama paberit selle kohta, et inimene oma pensioni täies ulatuses kätte saaks, võiks tervest mõistusest lähtudes küsida paberit vähemuse käest, kes ei soovi maksuvabastust. Nii jooksutataks vähemat arvu inimesi ja ka järjekorrad oleksid väiksemad.

Uute paberite esitamise nõue ja pikad järjekorrad näitavad, et bürokraatia ei mõtlegi alla anda. Aga milleks siis e-riik on olemas? Kui on olemas maksuameti ja sotsiaalkindlustusameti omavahel ühilduvad süsteemid, siis võiks ilma igasuguse bürokraatiata lasta neil süsteemidel nii harilikule kui ka tööl käivale pensionärile välja arvutada rahaliselt kõige soodsama pensioni laekumise variandi.

Kogu selle solgutamise tulemusena pensionäride sissetulek ju ei kasva. Praegu hakkab käima võitlus vaid selle nimel, et olemasolevast pensionist makse maha ei võetaks ja sellegi pisku ka tegelikult kätte saaks. Kas pensionärid pole paremat kohtlemist väärt?

Jaga artiklit

106 kommentaari

Y
Y-pensionär  /   15:36, 10. nov 2017
täname hr Nestorit! Tema ajal muudeti pensioniaastate arvestust! Need koefitsiendid ja ka avalduste kirjutamine on tema teene.
  /   15:13, 10. nov 2017
lapsena seisin suhkrusabas, pensionärina saan meenutada seda pensioni- või politseiameti sabas.

Päevatoimetaja

Merilyn Närep
Telefon 51993733
merilyn.narep@ohtuleht.ee

Õhtuleht sotsiaalmeedias

Õhtuleht Mobiilis