MURELIKULT: Rahvamuuseumi direktoriks siirduv Alar Karis paneb riigile südamele: „Midagi tuleb ette võtta!“ (Stanislav Moškov)

6. novembril andis riigikontrolör Alar Karis riigikogu esimehele Eiki Nestorile üle riigikontrolli aastaraporti, mis keskendub tulevikule rõhutades, et tuleb valmistuda ajaks, kui Euroopa Liidu toetused oluliselt vähenevad.

Ametlikult kannab raport pealkirja „Ülevaade riigi vara kasutamisest ja säilimisest 2016.–2017. aastal“. Alar Karisele enne tema asumist Eesti Rahva Muuseumi juhiks viimaseks nii oluliseks jääv 22-leheküljeline raport on põhjalik ja mõtlemapanev, nagu ühele vaimsele testamendile kohane.  

„Me ei saa ega tohigi jääda lõputult vaatama omamoodi nõudliku ootusega Euroopa Liidu jõukamate liikmesriikide poole, arvates, et keegi teine peabki meile raha andma,“ ütles Alar Karis kohtumisel Eiki Nestoriga. „Elujõuline ja kestlik riik peab oma funktsioneerimise üles ehitama rahale, mida oleme suutelised teenima oma käte ja ajudega.“

Riigi raamatupidamine saab Kariselt kiita. 2016. aasta raamatupidamisaruanne olevat olulises osas õige ja märkimisväärsete vigadeta.

Kui riigieelarve täitmise aruannet võib pidada usaldusväärseks, siis selle arusaadavus Karise hinnangul pigem kahaneb. Eelarveseadustes on loobutud kulude kajastamisest nende sihtotstarbe järgi (nt oli eelarves esitatud toetuste sisu ja saaja) ja nüüd on see info ära toodud vaid mõne kulu juures. Kahanenud on riigikogu ja avalikkuse võimalus eelarveotsuseid jälgida ja nende tegemisel kaasa rääkida. 

Riigieelarve arusaadavaks!

Riigikontrolör hindab oma raportis, et riigieelarve on raskesti mõistetav ka riigikogu liikmetele, sest sellest arusaamiseks on tarvis süvitsi tunda raamatupidamist, rahandus- ja majandustermineid. Riigi raha Eesti arengule parimal viisil kasutamise eelduseks on aga Karise sõnul see, et nii avalikkus kui ka riigikogu, kes valitsuse esitatud kulude plaani heaks peavad kiitma, mõistaksid, miks, millele ja kui palju avalikku raha kulutatakse.

Riigikontrolör ei unusta oma raportis talupojatarkust: kui majandusel läheb hästi, oleks mõistlik kasutada hästi laekuvaid tulusid riigi reservide suurendamiseks. Praegu on aga lood nii, et aastaks 2021 suurenevad riigieelarve tulud prognooside kohaselt kahe miljardi euro võrra, kuid reservid ei kasva.

Riigikontrolli hinnangul on sotsiaalkindlustusfondide raha ja reservide liitmisel n-ö valitsuse rahaga tekkinud olukord, kus haigekassa ja töötukassa raha on kasutatud vastuolus nii Eesti Haigekassa kui ka töötuskindlustuse seadusega. Nende seaduste järgi ei ole haigekassa ega töötukassa raha lubatud kasutada millekski muuks kui vaid nendele seadustes sätestatud ülesannete täitmiseks. Rahandusministeerium on aga kasutanud seda raha viidates riigieelarve seadusele ka riigi väljamaksete tarvis, kuigi seadused räägivad vaid raha hoidmisest riigikassas. 

Tume tulevik eurorahata

Oluline osa riigi investeeringutest tehakse välistoetuste abil. Nende osakaal riigieelarve kogukulude katmises oli suurim aastal 2012, kui veidi enam kui 13 protsenti kuludest tehti välistoetuste arvel. Prognoosi kohaselt jääb aastatel 2018–2020 välistoetuste osakaal riigieelarve kuludest vahemikku 8,2–10,1 protsenti. 2021. aastal algaval Euroopa Liidu eelarveperioodil on aga Eestil Karise hinnangul kasutada ilmselt oluliselt vähem toetusraha.  Riigikontroll on võtnud analüüsida, kas riik on teinud ettevalmistusi Euroopa Liidu toetuste oluliseks vähenemiseks, et tagada riigi ülesannete täitmine ka nende kahanemisel.

Eesti on alates iseseisvuse taastamisest saanud miljardeid eurosid tagastamatut välistoetust, mis valdavalt on tulnud Euroopa Liidult. Eelarveperioodil 2014–2020 toetab Euroopa Liit Eestit struktuuri- ja investeerimisfondidest 4,4 miljardi euroga. Järgmisel eelarveperioodil kahaneb toetusraha rahandusministeeriumi esialgsel hinnangul kuni 40 protsenti ehk ligi 1,5 miljardi euro võrra.

Riigikontrolli auditi tegemisel aga selgus, et ministeeriumid peavad ka järgmisel Euroopa Liidu eelarveperioodil jätkama peaaegu kõigi tegevustega, mida praegu teostatakse valdavalt toetusrahaga. Järelikult peavad Eesti riigi iseseisvad tulud järgmisel ELi eelarveperioodil kasvama ca. 5 miljardi euro võrra. Kas tuleme toime? 

Millest eurotoetusteta ilma jääme

Riigikontroll usutles ministeeriume: millega peame toetuste kadumisel tulevikus arvestama?

Sotsiaalministeeriumi hinnangul võib väheneda eakate või erivajadustega inimeste hoolekandeteenuste maht, kui järgmisel ELi eelarveperioodil ei saada lisatoetusi EList või lisaraha riigieelarvest. Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium (MKM) toob esile, et kui transpordivaldkonna rahastamine peaks pärast 2020. aastat vähenema, võivad kehvemaks jääda teede- ja raudteevõrgu ning reisirongiteenuse kvaliteet. MKMi hinnangul mõjutaks ELi raha oluline vähenemine negatiivselt Eesti arengueesmärke, näiteks teadus- ja arendustegevust, ettevõtete uuendusmeelsust ja ekspordivõimekust. Haridus- ja teadusministeeriumi esindajate praeguste hinnangute kohaselt on rahastuse vähenedes peamine probleem hariduse kvaliteedi halvenemine kõikides haridusastmetes ehk üld-, kutse- ja kõrghariduses. Kõige ulatuslikumalt mõjutab kvaliteedi halvenemine teadust ja kõrgharidust. Siseministeerium tõi esile, et ELi toetustest sõltuvate investeeringute vähendamine võib tähendada tagasilööki reostustõrjevõimekuse suurendamise teel.

Rahandusministeeriumi hinnangul väheneb regionaalarengu toetustest ilmajäämisel maapiirkondade konkurentsivõime ja sealsete töökohtade arv ning väljaränne keskustesse kiireneb veelgi.

Jaga artiklit

63 kommentaari

J
juhan  /   11:43, 7. nov 2017
Keynes's 60 years old theory of current account deficit
G
G  /   11:27, 7. nov 2017
Unistada ju võib, sest seni kuni ajukahjustusega tegelased võimul pole paremat loota. Ega rikkus ise tule selle jaoks on vaja ajusid!

Päevatoimetaja

Kristin Aasma
Telefon 51993733
kristin.aasma@ohtuleht.ee

Õhtuleht sotsiaalmeedias

Õhtuleht Mobiilis