Kristjan Ilves loodab heidelda kohtade eest esikümnes. Aga ülejäänud? (Stanislav Moškov)

Läinud kesknädalal jäi Pyeongchangi taliolümpiamängude alguseni täpselt 100 päeva ning olümpiarong kogub üha suuremaid tuure. Kui suuri lootusi võivad Eesti spordisõbrad üles kruvida?

Tavaliselt saab meedia alati nahutada nii sportlaste kui ka huviliste poolt, et küttis ühe või teise võistluse eel üles liiga suured ootused. Ehkki üldiselt meedia ainult vahendab sportlaste-treenerite-spordijuhtide öeldut ja eesmärke. Medalitega ära hellitatud Eesti spordisõber sai tõeliselt külma duši kaela ligi neli aastat tagasi Sotši talimängudel, kui Eesti parim koht individuaalarvestuses oli 24.

Iroonilises võtmes kirjutades võiks öelda, et alustan kohe uute lootuste kergitamisega, sest Lõuna-Koreas saab minna sellest Sotši 24. kohast ainult paremaks. Samas leidub praegu vaid üks olümpiale minev sportlane, kelle kohta saab öelda, et ta pälvib väga suure tõenäosusega 24ndast parema koha. Seniste tulemuste põhjal otsustades võib kahevõistleja Kristjan Ilves seada endale piisavalt kõrgeid eesmärke.

Kui olümpiale pääseb ka Saskia Alusalu, on temal vähemalt 24. koht kindlustatud, sest kiiruisutamise „tema distantsidel“ lubataksegi Pyeongchangi täpselt niisugune arv sportlasi. Kuid valitute sekka pääsemine pole niisama lihtne ja kui eestlanna seda suudab, ongi see juba tubli saavutus. Meeste seas sihib olümpiakohta Marten Liiv.

Ülejäänud Eesti koondislased peavad kõvasti pingutama, küündimaks kahe esimese tosina sekka – Sotšis sõitis selle koha mäletatavasti välja iluuisutaja Viktor Romanenkov. Tema paraku loobus mõni aasta tagasi suurest spordist, erinevatel põhjustel on loobunud teisedki viimaste olümpiatsüklite liidrid ning nõnda pole Eesti üle mitme olümpia iluuisutamises üldse esindatud – kvalifikatsiooninormi ei täidetud üheski sõiduliigis.

On juba palju kordi räägitud, et Kelly Sildaru olnuks vigursuusatamises mitte ainult medali-, vaid lausa kullalootus, kahjuks aga tõmbas põlvevigastus tema hooajale kriipsu. Curlingu segapaar kindlustanuks Pyeongchangi pääsedes koha esikaheksas, kuid nii kõrgele selle ala tiivad (veel) ei kandnud.

Murdmaasuusatamises ei suutnud distantsisõitjad eelmisel talvel MK-sarjas murda end kordagi punktikohale ehk 30 parema hulka. Sprindis üksikud niisugused kohad tulid, aga pigem hõreda osavõtjaskonnaga etappidel. Sama pilt avanes ka laskesuusatamises, kus Kauri Kõiv murdis end MMil kolmel distantsil punktikohale (sel alal 40 parema sekka), kuid ülejäänud hooaeg polnud tervel koondisel rõõmustav.

Sportlased-treenerid teevad tööd edasi, säilitavad optimismi ja püüavad areneda. Kahtlemata oleks meeldiv, kui seda suudetakse. Kuid praegu on veel ennatlik midagi oletada. Talispordihooaeg läheb sel kuul lahti ning MK-etappide tulemused kujutavad olümpiatalvel igaühe võimete kohta endast head lakmuspaberit.

Kahevõistluses on Ilves Eesti selge liider, ülejäänutele oleks ka 30 parema sekka jõudmine kordaminek. Suusahüpetes püüdis eelmisel talvel teha come-back’i ja rääkis sihist võita olümpiamedal Kaarel Nurmsalu, kuid ta taandus kiiresti pildilt. Selle ala esindaja(d) – kui olümpiale pääseb (pääsevad) – peab (peavad) ilmselt leppima kohtadega võistlejaterivi tagumises osas.

Võimalik, et Eesti on Pyeongchangis esindatud ka mäesuusatamises ning sellega ongi maarjamaalaste poolt esindatavate alade nimekiri lukus.

Jaga artiklit

0 kommentaari

Päevatoimetaja

Kristin Aasma
Telefon 51993733
kristin.aasma@ohtuleht.ee

Õhtuleht sotsiaalmeedias

Õhtuleht Mobiilis