Oktoobri keskel selgusid kohalike valimiste hääletustulemused. Novembri alguseks on klaarunud, mis tulemused omakorda neist lähtuvalt on realiseerunud kohalike koalitsioonide moodustamisel ning uute juhtide ametisse määramisel. Hääletustulemuste ülekandes valitsemistulemusteks on üllatusi.

Tuntud tõdemus, et poliitikas ei pruugi  1 + 1 = 2, sai kinnituse juba valimistulemuste selgumisel. Edgar Savisaare liit Jüri Mõisa ning Urmas Sõõrumaaga, millest tehingu osapooled lootsid tulemuseks välja pigistada 3, lõppes tegelikult piinliku skooriga 0,5. Samas pealinna valimistel samuti põrunud rohelised toodi hilisemates koalitsiooniotsingutes Keskerakonna poolt nullist jällegi plusspoolele.

Mahetoiduahelasse

Keskerakondlased ja rohelised tegidki 1 + 1 = 3 diili.  Keskerakond sai omale rohelise puudli, võimaluse eitada linnas ainuvõimu teostamist ning hakata taas rohelisi oma ridadesse sulandama.

Rohelised jällegi pääsesid pärast valimiskaotust erakonnana pildile, saavad nüüd osa linnavalitsuse mahetoiduahelast ning võimaluse realiseerida oma programmi mitmeid punkte. Kõik see loob tänastele „kanepirohelistele“ eeldused korrata järgmistel parlamendivalimistel 2007. aasta „dollariroheliste“ edulugu ning hea õnne korral pääseda riigikokku.

Üllatused sündisid koalitsioonide loomisel nii Viljandis kui Pärnus, kus valimised võitnud erakonnad istuvad täna hoopiski opositsioonis. Viljandis tehti valimisvõidu saavutanud sotsidele kiirelt nö kambakas ning linnavalituse moodustasid hoopiski Reformierakond, IRL ja Keskerakond.

Pärnus oli Reformierakonna võit napp ning võimuliidu moodustamiseks võimalikke variante tekkis suvepealinnas mitmeid. Opositsiooni vangerdasid seal reformarid end peamiselt ise, olles liigselt jõulised potentsiaalsete partneritega läbirääkimistel. Reformierakonna puhul saab laiemaltki tõdeda, et nad on valimiste järel olnud liigselt sisse võetud oma valimisloosungist „Tugev“. Mis mitmetes kohtades (lisaks Pärnule näiteks ka Tallinnas volikogu aseesimeeste valimistel) on osutunud hoopiski nõrkuseks.

Omamoodi sürpriis on seegi, et Keskerakonna esindajad kaasati mõnedes valdades koalitsioonidesse nö viienda rattana ehk ilma silmnähtava vajaduseta, sest tuumikpartneritel on neis volikogudes piisav ülekaal ka Keskerakonnata. Puhas kolkapragmatism, hea on olla oma vallas igaks juhuks riiki tüüriva suure Ratasega otseühenduses.

Kas just üllatus, aga igal juhul märkimisväärne, et kohalikel valimistel üle riigi vaid 6,7% häältest kogunud EKRE-t pole koalitsiooni võetud mitte üheski omavalitsuses. Valijad on nende populismi tuld kõvasti kustutanud.

Valimisliidud on tegijad

Paratamatult on peavoolumeedia tähelepanu olnud valimistel suuremates linnades. Sestap on laiema tähelepanuta jäänud asjaolu, et üle Eesti kogusid valimisliidud kõikidest antud häältest pisut rohkem kui neljandiku. Selle tulemusega jäädi vaid kolme tuhande häälega alla valimised üleriiklikult võitnud Keskerakonnale.

Kui varasematel kohalikel valimistel on valimisliidud olnud selgelt lokaalse eripäraga, siis tänavu tekkis ka neid ühendav telg. Kuna Vabaerakond otsustas oma nimekirjadega kohalikel valimistel mitte osaleda, siis liitusid vabaerakondlased kohtadel mitmete eripalgeliste valimisliitudega. Osad neist on täna saanud esindatuse volikogudes ja vallavalitsustes, osad mitte.

Vabaerakonna enda reiting on valimiskampaanias oma nimega mitteosalemise tõttu teinud märkimisväärse languse. Ent pikemas perspektiivis on Vabaerakond saanud omale kohtadel uusi liikmeid ja liitlasi. Ning näidanud tegudega, et poliitikat on võimalik teha ka teistmoodi kui vaid Tallinna peakontorist igale vallale standardseid valimisreklaame vorpides.

Lisaks oli Vabaerakond ainuke parlamendipartei, kes ei lähetanud kohalikesse volikogudesse oma riigikogu saadikuid. 2019. aasta riigikogu valimised annavad vastuse, kas valijad oskavad neid ebatraditsioonilisi ning selgelt detsentraliseerimist toetavaid Vabaerakonna poliitikaid vääriliselt hinnata.

E ja noored üllatasid

Lõpetuseks veel üks halb ja üks hea üllatus. Nukraks teeb asjaolu, et vaid pisut üle 7 protsendi 16- ja 17-aastatest, kellele anti esmakordselt õigus kohalikel valimistel hääletada, kasutas seda võimalust elektrooniliselt. Noorte paberil antud häälte osakaalu pole veel avalikustatud, aga eeldatavasti tõmbab see nende valimisaktiivsuse numbrit veelgi allapoole.

Heameelt aga valmistas e-valimiste järjekordne rekord, hoolimata  kuu enne valimispäeva lahvatanud kriisist ID-kaardi sertifikaatide turvalisuse teemal. Eestimaalastte usaldus e-valimiste vastu on hoolimata pidevast kriitikast ning kõhklustest ja kahtlustest jätkuvalt tõusuteel.

Jaga artiklit

8 kommentaari

M
Mida värki!  /   17:53, 6. nov 2017
EKRE koos reformi ja sotsidega koalitsioonis!!! Siin poliitikamaailmas ei ole enam midagi püha! :-(
N
niit ja rullik  /   15:46, 6. nov 2017
Rull valab pisaraid kuna tema süda kuulub refidele ja kaotust on väga raske üle elada ja nüüd lihtsalt enda rahulduse saamiseks kirub teisi erakondasid

Päevatoimetaja

Merilyn Närep
Telefon 51993733
merilyn.narep@ohtuleht.ee

Õhtuleht sotsiaalmeedias

Õhtuleht Mobiilis