Foto on illustratiivne (Reuters / Scanpix)

Katri Uibu kirjutab väljaandes ABC News, et Eestisse saadetud pagulaste lootused paremale elule hääbuvad. 

Kui nüüd kirjutavad lehed peamiselt rohingjade kriisist, siis mitte kaua aega tagasi raputas migratsioonikriis läänt, saab lugeda artiklist. Praeguseks on paljud pagulased, kes saabusid Euroopasse Süüriast ja teistest Lähis-Ida riikidest 2015. ja 2016. aastal, end sisse seadnud. Kuid mis siis, kui sa oled viimaks taevariigina näiva Saksamaa asemel sattunud paika, millest sa kunagi kuulnudki pole, küsitakse artiklis.  

Uibu peatub kvoodisüsteemi raames Eestisse sattunud Hussami lool. Süürlane põgenes Aleppost üle laipade sõites, lootes, et tema ja ta lapseootel naine ei satu varsti nende hulka. Aasta hiljem on 30aastane Hussaim küll turvalisemas kekskonnas, kuid seisab silmitsi teistsuguste muredega. Töötus, sotsiaalne tõrjutus ja puudulik keeleoskus on probleemid, mis peret siin tabasid. Mees kahtlustab, et ta pole üksi. 

„Alguses oli kõik suurepärane, isegi täiuslik,“ rääkis Hussam. „Kõik oli kiire ja lihtne. Kuid siis ilmnesid kolm probleemi - keelebarjäär, töö ja suhtlus teise inimestega.“ Mehel, kel on arstidiplom ning kes on sõjatsoonis töötanud arstina, pole pea aasta jooksul õnnestunud tööd leida. Hussami väitel pole siin viibivatest pagulastest enamik tööd leidnud. Kes on, siis vaid poole koormusega.

Süürlase hinnangul peljatakse Lähis-Idast tulnuid palgata. Paraku polevat kartlikud vaid tööandjad - aasta jooksul on Hussam tuttavaks saanud vaid nelja kohalikuga. „Mõned naabritest on meiega kõneldes väga sõbralikud, kuid ma tean, et nad ei soovi meiega trepikojas kokku puutuda.“ Hussam arvab teadvat, miks see nii on - siinsetel inimestel on eelarvamus. Isegi kui Hussam tahaks nende arvamust muuta, oleks see keelebarjääri tõttu võimatu.

Küsimusele, mis saab siis, kui Hussam ei leia Eestis erialast tööd, vastab ta: „Siis ma lahkun. Ma ei tea kuhu, kuid mõtteis on Aasia.“ 

ÜRO Pagulaste Ülemvoliniku Ameti hinnangul saabus 2015. ja 2016. aastal Euroopasse üle miljoni pagulase. 2017. aasta oktoobri seisuga oli Eestist lahkunud 87 põgenikku 161-st. 

Jaga artiklit

248 kommentaari

E
eestlaste endi lootused elule hääbuvad,  /   09:38, 7. nov 2017
kuid sellega ei tegele keegi riiklikul tasandil. ja ajakirjandus kiidab aga takka, igast päiksest peerust tehakse "suur edulugu"! kus on artiklid sellest, et eestlasi eestimaal täeisti teadliku poliitikaga välja suretatakse? Need nn.25 aastat "iseseisvust" on demograafilisemalt palju hukatuslikumad olnud kui isegi 2.ilmas¨da? Kuidas sellest aru saada? Kas ka suur tore demokraatia m¨ju, kole positiivne, kas pole? OK. Venkusid pole mail tankitega, aga kui selle hind on rahvuse mitte jätkusuutlik elu, kuidas sellest aru saada? Euroliidu rikkad riigid veavad meie ajud välja ja ongi kï. Sakslased ja inglased saavad tasuta tipp spetsialiste, kogu lugu. See on hullem kui s¨da, kulla inimesed!!!
Ühe käega antakse euruttoetusi, teisega vôetakse plaju väärtuslikkumat vahetuskraami - meie inimesed!!! Kellede lapsed välismaal elades enam eales ei tule eesti tagasi ,ei oska keetlki jne.
Täpselt nagu ameerika vallutajad tegid pärismaalastega - klaashelbed vahetati kulla vastu. ja meie poliitikud muudkui kiitlevad, küll on kôik toredasti meil euruliidus , sihkne demokraatia lokkab, et terve mîstus on isegi otsa saanud.
K
Kustutatud kommentaar  /   19:12, 6. nov 2017
Kas tsenseerijatele on antud ülesanne poliitilise hinnangu andmine kommentaaridele? Poliitiliste artiklite kommentaare kustutatakse mitte sõnakasutusest tulenevalt vaid mõtteviisist lähtuvalt. Kui see pole tsensuur, siis mis see on?

Päevatoimetaja

Telefon 51993733
online@ohtuleht.ee

Õhtuleht sotsiaalmeedias

Õhtuleht Mobiilis