30 kommentaari

H
Hr.Einar! Asjalik artikkel.   /   18:45, 6. nov 2017
Minu arust ausalt kirjutatudja mitte midagi pugejalikku. Mul on üks omapärane soov. Kas on võimalik kirjutada artikkel nendest "kangelastest", kes sõja ajal Eestist jalga lasid ja nüüd tagasi saabudes peavad end suurteks patriootideks ja tihti väga halva suhtumisega nendesse, kes elasid üle selle nõuka aja.
L
lapsepõlv  /   14:23, 4. nov 2017
Väga hea ja väga selgitav artikkel
inimeste hea või halva lapsepõlve kohta.
Aitäh autorile!
Aga mitte ainult KODU ja VANEMAD, TÄDID-ONUD muutsid meie lapsepõlve kas kuldseks ja ilusaks või halvaks ja kurvaks, vaid ka sel ajal valitsev riigikord.
Nii võib lapsepõlve siiski ka riigikord mõjutada
Näiteks
- laps või lapsed on väga tihti tühja kõhuga
- või kui lapsed peavad oma isa istutatud õunaaias õunavargil käima, sest see suur 100 õunapuuga õunaaed riigistati ja sai nii kolhoosi ehk riigi omandiks.
- või näiteks pidid talvel paljud pered OMA metsas öösel puuvargil käima või oma heinamaalt heinakuhjast heina varastama,
sest kõik taluinimeste metsad, maad, ka heinamaad olid NSVLis riigi omad.
-aga mis kõige kurvem lapsepõlvemälestus, kui koolilapsed nägid vahetunni ajal õues olles kuidas vene sõdurid kinnivõetud taluperesid koos nende laste ja vanaemade-vanaisadega püssipäradega tagudes veoautodesse ajasid.
Siis nutsid seal kõik – nii Siberisse küüditatavad täiskasvanud ja nende lapsed
kui ka kooliõuel seisvad ja seda kõike pealtnägevad koolilapsed.
Ja kui palju koolipinke jäi peale küüditamist tühjaks…
Selliseid kurbi seikasid oli palju-palju, mis paljude laste lapsepõlve tuhmistasid ehk laste hinge väga kurvaks muutsid.
T
teile  /   11:56, 4. nov 2017
tuletatakse seda jama meelde regulaarselt ohtulehes selleparast , et ohtuleht on vene propagandakanali sputnik filiaal.
  /   14:32, 4. nov 2017
saabas
sa oled ise selle sputniku filiaal!
T
tsensuur  /   15:01, 4. nov 2017
on suurem, kui nõuka ajal.
E
elu...  /   11:18, 4. nov 2017
[ Sisu ei vastanud Õhtulehe kommenteerimise reeglitele. ]
I
Imelik, miks see nõukaaeg ikka ja jälle ette jääb?! Miks pidevalt teemaks võetakse???  /   10:31, 4. nov 2017
Nüüd, kui meie vabariik on juba ISESEISVANA nii edukaks ja rikkaks saanud??? Kirjutage ometi Eesti Vabariigi õitsengust ja edusammudest, rahva kõrgest elatustasemest ja muust ilusast!
V
vot nii  /   15:14, 4. nov 2017
Ei ole võimalik kirjutada praegusest valitsusest kuna seda juhib keskerakond.Kui juhiks Reformierakond siis kõlaksid kõikse aeg kestvad kiidusõnad ja elagu hüüded
  /   16:49, 4. nov 2017
aga kiidusõnad, isegi väga suured kiidusõnad oligija on Reformivalitsus auga ära teeninud.
Eesti Vabariigi eelmiste valitsejate Reffide valitsuseaegu oli tublil ja töökal Eesti rahval ikka nii kenasti raha, et
• pidevalt ja seda päev-päevalt suurte kärutäite viisi igasuguseid toidu- ja muid kaupasid osteti,
• puhkusepaketid kohe lennult ära rabati,
• järjepannu UUSI AUTOSID osteti
• ja nii on igal teisel eestimaalasel auto (vanurid ja lapsed kaasaarvatud) , paljudes peredes 2-3 autot
• Tublidel ja töökatel eestlastel on sellest ajast nüüd ilusad kodud, mitu autot õues, hea toit laual, lapsed ülikoolides ja muudes erialakoolides koolitatud ja palju muud sellesarnast positiivset.
  /   20:59, 3. nov 2017
Lasnamäe on nädal aega purjus.
L
lugeja  /   20:48, 3. nov 2017
[ Sisu ei vastanud Õhtulehe kommenteerimise reeglitele. ]
R
RS2  /   22:34, 3. nov 2017
Järelikult olid liig noor et kõike mäletada, või liig vana ja seniilne, ja sellepärast ei mäleta.
S
seniil  /   15:04, 4. nov 2017
ma ka ei mäleta, miks veel elan, kui siis olid letid tühjad, miks nälga ei surnud?
R
RS2  /   08:08, 5. nov 2017
Põhja-Koreas ka keegi nälga ei sure, aga kas see on nüüd kellegi elu?
O
oioi  /   12:16, 5. nov 2017
oled seal olnud, tead või..
T
to lugeja  /   16:33, 4. nov 2017
Dementsus hiilib ligi? Toidukaupu oli küll? Las ma arvan: keegi sugulane töötas "õiges" kohas. Küll võis neid olla vaid mõnes kinnises ministeeriumi poes või siis tagaruumides, lihtkodanik, kes töölt tulles poodi läks, nägi puhtaks küüritud külmlette. Konserviriiulist midagi leidis, paar leiba oli ka ehk õhtuks.
  /   16:55, 4. nov 2017
Kas praegu on õhtul poes kõik kaup lettidel väljas? Sa ilmselt ei ole õhtul poes käinud, pühapäeva õhtu on veel huvitavam, isegi saia ja leiba alati ei ole, sest kaup on läbi müüdud.
Q
Qwert  /   20:26, 3. nov 2017
Mis sel ajal viga? Ütleme nii, et 1960-ndad olid Nõukogude Liidu tipp, pärast mida algas vaikne ja pikaldane stagnatsioon, mis kiirenes 80-ndate teisel poolel kuni kokkuvarisemiseni. Lapsena näib iga ühiskonnakord normaalne kui sul vanemad või ise ei olnud just lindprii. Sama olukord on ka tänapäeval. Kui vanemad teenivad, lapsed on toidetud ja riides ning seadust keegi ei riku, siis on ju ka kõik tipptopp lapse vaatenurgast. Mis aga antud tähtpäeva puutus, siis tollasele inimesel oli tähtis saada juua, mida võimaldasid just need kaks päeva, 7. ja 8. november, maipühadest, mida oli ka kaks päeva, 1. ja 2. mai, võimaldas. Kaks päeva oli sellepärast, et teine päev oli pohmelliks (see muidu ei ole nali).
R
RS2  /   22:38, 3. nov 2017
Kui sinu teksti teise poolega võib nõustuda. Siis esimene... See tipp saavutati ju pärisorjusega põllumajanduses, ja orja tööjõuga GULAGides. Ja pärast j.ossi surma hakkaski see süsteem lagunema ja lõpetas siis Augustil 1991.
Q
Qwert  /   14:12, 4. nov 2017
Vaata, sa natuke eksid daatumites, Õhtulehe kommentaarium ei ole just parim koht antud teemal diskuteerimiseks, liiga vähe ruumi asjalikule mõttekäigule. Lihtsalt sa unustasid vene inimese mentaliteedi. Me ei saa hinnata venelast oma seisukohast, sest venelane ja eestlane on ikka päris erinevatelt "planeetidelt". Venelane mõtleb globaalselt (loe: suuršovinistlikult) kui eestlane taas oma väikse mätta, olgu selleks siis Mäeküla või Toompea, otsast. Muidugi on vahe ka rahva arvus. Meie naabrit on meist üle 100 korra rohkem, mis aga on märkimisväärne jõud millegi kordasaatmiseks olenemata ühiskonnakorrast. Nõukogude Liit õitses 60-ndail aastail. See sai alguse Stalini surmaga kui ühiskonnas oli vabam õhkkond Hruštšovi võimule tulekuga ja kuni stagnatsiooni algusega Brežnevi ajal 70-ndate lõpul kui suur osa riigi kapitalist läks olümpiamängude valmistumisele ja Afganistani sõjale.
U
Urmas  /   16:27, 4. nov 2017
Vene inimene ja eestlane on ju üks ja sama, mis erinevad mentaliteedid jne...? Minu arvates on vähemalt Karjala ja Peterburi nn. venelased kõik samasugused Soome-Ugrilased nagu meie, ainult keel on erinev.
  /   17:03, 4. nov 2017
Ei ole erinev ainult keel, erinev on kultuur ja erinev on psühhika ja sotsiaalsed suhted. Loe uuringuid Venemaalt, siin aetakse seda ideoloogilist propagandat ühesugustest rahvustest juba 20 aastat, kusjuures ilma reaalsete võrdlevate uuringuteta.
R
RS2 Qvertile  /   08:22, 5. nov 2017
Ei eksi daatumites kus juures. Jah pärast 56-aastat said paljud poliitilised vangid vabaks, ja sellepärast elu tundus roosiline. Samas pappi sõjarduse peale läks hulgi ka Nikita ajal. Samas oled kuulnud midagi "verisest pühapäevast" Novotserkaskis? Kus oli suur streik, sest toidukaupade hinnad tõusid lakke, samas töötariifid ja seega palgad kärbiti ja puhkes suur streik. Breznevi ajal said talupojad passid kätte ja tänu sellele pääsesid maalt partema järje peale, sest arvesta, et Venemaa kolhoosid polnud nii rikkad nagu seda siin eestis oli ja paljudes oli elu sant. Ja pärast orjatööjõdu vabastamist oli Liidu kassa nii tühi et see riik oleks otsa saanud juba seitsekümnendate alguses, ja siis oh õnnistust hakkasid taevasse kerkima nafta hinnad. Lõppu sa kirjeldasid ise, hirmkallid olümpiamängud, sõda Afganistaanis ja kolmas põhjus :kukkunud nafta hinnad. Vihjeks selle aastasajandisse: hirmkallid olümpiamängud, sõjad ja kukkunud naftahind. Seega vaatame mis juhtun nii umbes aastal 2025. ;)
Q
Qwert  /   20:33, 5. nov 2017
Meil siin rohkem juttu Eestist, aga mitte Venemaast. Viimane on suur ja lai ning paljudes külades on olukord nutune siiani. Tean väga hästi, mis toimus tollal Lõuna-Venemaal. Sellest on nii kirjutatud kui seriaal vändatud.
  /   19:47, 3. nov 2017
eks igaühel ole omad mälestused ja järelikult on need subjektiivsed. mis nende üle ikka vaielda.
palju huvitavam, mida omapärast leidub teisipäeval-kolmapäeval vene uudistes... kedagi maltsevit juba süüdistatakse uues revolutsioonikatses.
D
Deneb  /   19:39, 3. nov 2017
Väga mõistlik kirjatükk!!! Ja need ,kes sellele miinuseid panevad- minge , lugege, arenege- mina pean teid eesliga samal tasemel olevaks. Te loete aga ei mõista loetu sisu! Sest Teil puudub haritus, haridust võib olla kolme ülikooli jagu. Haridus matsi ei riku.
T
tibu  /   18:47, 3. nov 2017
milleks seda jama meile ikka ja jäöle meelde tuletatakse?
E
ery  /   19:11, 3. nov 2017
et ei unustaks, millisest nõukapasast pääsesime
J
jah  /   15:08, 4. nov 2017
vihma käest räästa alla.
E
Einar Ellermaale  /   17:59, 3. nov 2017
Äärmiselt NÕME ja pugejalik kirjutis. Mõtlemine ja kirjutamine pole teie tugevaim külg, ärge vähemalt rohkem enam kirjutage.
R
RS2 17:59-le  /   22:43, 3. nov 2017
Parem kui sina rohkem ei kirjuta. Suuremat I-diood.sust on raske leida.
  /   15:30, 4. nov 2017
Oletame, et ma mõtlen samamoodi nagu EE. Jätan selle kirja panemata, kuna EE juba kirjutas. Kas mu mõtted on siis pugejalikud?
Ikka ja jälle tuleb imestada, kui tarku süüdistatakse rumaluses, ausaid valelikkuses, neid mõlemaid ülbuses. Nii vähe inimesetundmist, nii palju silmaklappe...

Päevatoimetaja

Triinu Laan
Telefon 51993733
Triinu.laan@ohtuleht.ee

Õhtuleht sotsiaalmeedias

Õhtuleht Mobiilis