2
fotot
KAS TÕESTI HITLER? CIA toimikust pärineval 1954. aastal Colombias tehtud fotol on agent Cimelody-3 andmetel SS-Sturmbannführer Philipp Citroen ja Adolf Schüttelmayeri nime all elanud Adolf Hitler. (Facebook)

Ajalooõpikute järgi tegi natsi-Saksamaa juht Adof Hitler 1945. aastal enesetapu. USA Luure Keskagentuuri (CIA) värskelt avalikustatud dokumentidest saab aga lugeda, et teda nähti ja pildistati 1954. aastal Ladina-Ameerikas Colombias. Vähemalt väitis nõnda CIA agent koodnimega Cimelody-3, vahendab Stern Online. 

Ametlikel andmetel sooritas Adolf Hitler 30. aprillil 1945. aastal Berliini punkris koos Eva Brauniga enesetapu. Füürer ja tema kauaaegne kaaslane otsustasid minna vabasurma koos. Mõlemad neelasid mürgitableti ja Hitler jõudis veel endale kuuli pähe lasta. Laibad mässiti hiljem teki sisse ja viidi punkri lähedale aeda pommiauku. Seal valati surnukehad bensiiniga üle ja süüdati. Mõni päev hiljem, 4. või 5. mail 1945 leidsid Berliini vallutanud punasõdurid Adolf Hitleri ja Eva Brauni poolpõlenud surnukehad. 

NATSI-SAKSAMAA ESIPAAR: Adolf Hitler ja Eva Braun. Dateerimata foto on tehtud Berchtesgadenis. (Scanpix)

Adolf Hitleril ja Eva Braunil õnnestus põgeneda? 

Samas on mitu ajaloolast leidnud, et Adolf Hitleri asemel võttis endalt Berliini punkris elu hoopis üks tema teisikutest ja ka Eva Brauni rollis oli Hitleri teisiku kõrval vähetuntud näitlejanna. Õige füürer ja Eva Braun lahkusid näiteks Briti ajaloolaste Simon Dunstani ja Gerrard Williamsi versiooni järgi riigikantseleist salatunneli kaudu 27. aprillil ehk kolm päeva enne väidetavat enesetappu. Adolf Hitler ja Eva Braun lendasid esmalt Taani väikelinna Tønderisse, sealt toimetati nad Lübecki lähistele Travemündesse lennuväebaasi. Edasi lendasid füürer ja tema kaasa Katalooniasse Reusi lennuväljale. Seal andis Hispaania diktaator Franco põgenikele oma riigi eraldusmärkidega lennuki, mis viis nad Kanaaridele Fuerteventurale, kus Adolf Hitler ja Eva Braun läksid allveelaevale, mis võttis kursi üle Atlandi ookeani.

Adolf Hitleri põgenemise versiooni toetavad ka värskelt avalikustatud USA Luure Keskagentuuri (CIA) dokumendid. Nendest saab lugeda agent Cimelody-3 aruannet 1955. aastast, milles kinnitatakse, et Adolf Hitler elas 1954. aastal Adolf Schüttelmayeri nime all Colombias Tunjas väikelinnas, mis asub pealinnast Bogotast 140 kilomeetrit põhjas. 1955. aasta jaanuaris lahkus aga Hitler Tunjast Argentinasse. 

KAS TÕESTI HITLER? CIA toimikust pärineval 1954. aastal Colombias tehtud fotol on agent Cimelody-3 andmetel SS-Sturmbannführer Philipp Citroen ja Adolf Schüttelmayeri nime all elanud Adolf Hitler. (Facebook)

Cimelody-3 väide toetus tema informaatorilt SS-Sturmbannführer'ilt (majorilt) Philipp Citroenilt saadud infole. Informaatori sõnul käisid Ladina-Ameerikasse põgenenud natsi-Saksamaa ohvitserid Adolf Hitleril regulaarselt külas. „Me nimetame teda endiselt füüreriks ja tervitame teda natsitervitusega,“ rääkis Philipp Citroen. Agent Cimelody-3 lisas aruandesse ka Philipp Citroenilt saadud foto, millel viimane on koos Adolf Hitleriga. Pilt on küll kehva kvaliteediga, kuid sellel kujutatud mees sarnaneb tõepoolest natsi-Saksamaa juhiga. Pildi tagaküljel on tekst: „Adolf Schüttelmayer, Tunga, Colombia, 1954“. 

Sellel CIA dokumendil on dateering 3. oktoober 1955. Väärib tähelepanu, et siis ei olnud Adolf Hitler veel ametlikult surnuks kuulutatud ja see andis aluse kõikvõimalikele spekulatsioonidele. Berchtesgadeni kohus tunnistas Adolf Hitleri surnuks alles 25. oktoobril 1956 ehk rohkem kui aasta hiljem.

Tõsi, tol ajal suhtus CIA oma agendi aruandesse skeptiliselt ja ei kontrollinud saadud infot. Põhjenduseks toodi, et kontrollimiseks on vaja erakordselt suuri jõupingutusi, kuid väljavaated midagi konkreetset kindlaks teha on üliväikesed. 

Venemaa: jutt Hitleri eluga pääsemisest on vale 

Venemaal on kõik need, kes väidavad, et Adolf Hitler pääses maailmasõjast eluga, tunnistatud vandenõuteoreetikuteks, kes otsivad odavat sensatsiooni. Sarnaselt suhtutakse ka CIA agendi Cimelody-3 infosse. Vene ametisikud viitavad Hitleri enesetapu kinnitamisel ikka ja jälle Vene riigiarhiivis hoitavale kuuliauguga koljutükile, mis on ametlikult tunnistatud füüreri omaks. Samas ei maksa unustada, et 2009. aastal väitis USA arheoloog ja luuanalüüsispetsialist Nick Bellantoni DNA-analüüsile tuginedes, et Moskvas hoitav koljutükk kuulub hoopis naisele, kelle vanus võis olla 20–40 aastat. Adolf Hitler oli 1945. aasta 30. aprillil 56aastane.

Tasub meenutada, et kaks aastat tagasi USAs valminud kaheksaosalises dokumentaalfilmis “Hitleri põgenemine – tõde või legend”, väideti samuti, et Adolf Hitleril õnnestus sõja lõpus Berliinist põgeneda. Filmi autor on endine USA Luure Keskagentuuri agent Robert Baer, kes ajas oma tiimiga Hitleri jälgi paljudes riikides.

Samuti rääkisid Iisraeli filmimehed Noam Shalev ja Pablo Weschler 2012. aastal oma dokumentaalfilmis, et Hitler pääses sõja lõpus Berliinist eluga ja elas Argentinas kuni oma surmani 1965. aastal.

Jaga artiklit

74 kommentaari

H
hea filmi saaks  /   14:14, 5. nov 2017
hitleri päästmine
A
Arvate, isegi kinnitate, aga kui ei tea suuremat tausta, siis oletegi keskimised kommijad ja kaugel tõest!  /   00:06, 4. nov 2017
Isegi igavusest pole mõtet lollusi kriipida, sest tegemist on SUURE AJALOOGA! Kui olete nii teadjad, siis teatage, millise linna RAEKOJAS on Waterlo lahingut juhtinud mehe troon, kuningkanna troon.

Päevatoimetaja

Triinu Laan
Telefon 51993733
Triinu.laan@ohtuleht.ee

Õhtuleht sotsiaalmeedias

Õhtuleht Mobiilis