Laadin videot...
33
fotot
(Liis Vaksmann)

Eile testiti Sisekaitseakadeemia päästekooli harjutusväljakul toimunud tulekatses ristkihtpuidust ehitatud hoone tulekindlust. Lootus on, et tulevikus saab ehitada puitust korrusmaju, ilma, et tuleks karta maja kokkuvarisemist. 

Katse käigus süüdati teisel katsel põlema kahekordne ristkihtpuidust kandekonstruktsiooniga hoone, et katsetada selle vastupanuvõimet tulekahju puhul. Selle abil uuritakse erinevate tegurite mõju tulekahju arengule ning pannakse proovile mitmesuguseid fassaadimaterjale kui -süsteeme. Katse korraldamine läks maksma ligi 100 000 eurot, mida toetasid nii era- kui riigisektori ettevõtted.

Kohapeal viibinud Sisekaitseakadeemia päästekolledži tuleohutuse ja inseneriainete õppetooli juhataja Rait Pukk tõi välja, et kuna selle aasta alguses ehituslikud tuleohutusnormid muutusid ja puidust võib ehitada suuremaid hooneid, siis tuleb teada, kuidas need hooned tulekahjus käituvad. „Tavaellu seda veel rakendada ei saa, kuid siit tuleb palju teadmisi mida peab jälgima ja vaatama, et hoone oleks ohutu,“ ütles Pukk.

Rait Pukk (Tiina Kõrtsini)

„Ja päästjatele on oluline, et hoone seisab püsti nii kaua kui neil on vaja inimesi päästa või kustutustöid teha. On selge, et mida kõrgem on hoone, seda kauem võtavad aega ka kustutus- ja päästetööd. Vastavalt sellele siis neid hooneid ka projekteeritakse.“

Tootearendaja Peeter Peedomaa tõi omalt poolt välja, et ristkihtpuidu teeb eriliseks uudne ja teatud mõttes innovaatiline materjal. „See on meil tootmisse ja tegevusplaani võetud suunitlusega, et me suudaks selle materjali näol tuua uut kontseptsiooni Eesti ehitusmaterjalide turule ja ehitussektorisse. Ja võib-olla kõige olulisem on see, et tegemist on sellise konstruktiivse, tugeva, stabiilse, hästi õhupidava materjaliga. Ja kuna tegemist on ikkagi puiduga, siis puit on keskkonnasõbralik, inimsõbralik materjal ja kohalik Eesti ressurss mis on meil ümberringi,“ tõi Peedomaa välja. 

Arcwoodi omanik Peeter Peedomaa (Tiina Kõrtsini)

„Tänaseski katses me näeme, et see, mida me tahtsime tõestada-näidata - lõpptulemusi veel ei tea -, aga üldises pildis see tulekahju olukord käitus nii nagu olid meie ootused. Ja päästeametnike huvi, soov ja tahtmine üleüldse ju siiski on, et tulekahju olukorras jõuaksid inimesed evakueeruda ja päästeametnikud saaks tulekahju likvideerida ohutult ning ei satuks ohtu nende tegevus.“

Katses mõõtmiste eest vastutav TTÜ teadur Alar Just lisas omalt poolt, et välja on suisa töötatud arvutusmudel tulekahju leviku arvutamiseks. „Kui me teame akende suurusi, põrandate ja seinte pindu, ning teame kui palju sellest on avatud puitu, siis me oskame arvutada, mis juhtub,“ ütles Just. „Me tahame öelda, et me oskame projekteerida tulekahju levikut sellises puithoones. Ja ma loodab, et me tõstsime sellega ka usaldusväärsust puithoonete vastu,“ avaldas Just lootust.

katse mõõtmiste eest vastutav TTÜ teadur Alar Just (Tiina Kõrtsini)

Katse käigus põles ära kahekorruselise maja esimese korruse ruum. „See ruum põles seal ära, seal midagi teha ei ole aga see hoone ei varise kokku ja see on kõige olulisem. Teine korrus on täiesti korralik,“ tõdes Just. „Seega, me võime ehitada kõrgeid puithooneid. Ja kui üks korrus põleb ära, siis teised jäävad siiski püsima.“

Maja põlemise testimine. Tuletõrjuja mõmmi majast välja:"Esimene mees on päästetud." (Tiina Kõrtsini)

Jaga artiklit

14 kommentaari

J
JBR  /   15:35, 6. nov 2017
Variseb kokku niivõiteisiti nagu kolional.
W
WTC7  /   10:45, 5. nov 2017
New Yorkis varises isegi raudbetoonmaja ilma tulekahjuta kokku, mis siis veel puitmajadest rääkida.

Päevatoimetaja

Kristin Aasma
Telefon 51993733
kristin.aasma@ohtuleht.ee

Õhtuleht sotsiaalmeedias

Õhtuleht Mobiilis