POLE OTSTARBEKAS : „Kuulihaavaga inimest ei ole otstarbekas hakata ilma spetsiaalse varustuseta sündmuskohal ravima,“ ütleb  Põhja prefekt Kristian Jaani. (Erakogu)

Teisipäevaseid sündmusi Tallinnas Vabaduse väljakul pealt näinud Riho kinnitab, et kui mees, kes, noad käes, politseinike poole jooksis, rindkerre kuulitabamuse sai ja maha langes, ei hakanud korrakaitsjad talle esmaabi andma, vaid kohmitsesid vigastatud inimese ümber umbes viis minutit, kuni saabus kiirabi. Miks nii?

Riho ütleb, et nägi teisipäevaseid sündmusi Tallinna kesklinnas algusest lõpuni pealt. Kahtlast meest märkas ta esimest korda vanalinnas oma kodu juures, kus ta parasjagu sõbraga juttu ajas. „Ta hoidis neid nuge käes, nagu tavaliselt ei hoita. Tean sellepärast, et ma olen kokk ja olen teadlik, kuidas nuga peab transportides hoidma,“ räägib Riho, et mehel olid noad vartpidi rusikasse surutud. Teised Harju tänaval liikunud inimesed, kellest lühikestes teksades paljasjalgne mees mööda kõndis, vaatasid Riho sõnul talle vaid üle õla järele ega tajunud otsest ohtu. „Keskpäeval oli Harju tänaval palju inimesi, kes oleks võinud olla tema potentsiaalsed ohvrid, kuid see mees ei teinud inimestest väljagi ja kõndis tänaval omasoodu.“ 

Paar minutit pärast mehe nägemist valis Riho hädaabinumbri ja läks tema järel Vabaduse väljakule. Nugadega mees kõndis väljakust diagonaalselt üle. R-kioski lähedal ootasid teda juba politseinikud. Korrakaitsjad andsid talle korduvalt korralduse noad maha visata, kuid sellele ei järgnenud mingit reageeringut. Järsku hakkas nugadega mees politseinike poole jooksma ja korrakaitsjad peatasid ta lasuga rindkerre. Riho kirjelduse järgi jäi mees jäi kõhuli lamama. Politseinikud käisid tema ümber, kükitasid ta kõrvale ja puudutasid teda, kuid esmaabi ei andnud. Ka on ühe pealtnägija filmitud videos näha, et vigastatud mees liigutas end. 

Põhja prefekt Kristian Jaani selgitab, et häirekeskus sai selle kohta mitu kõnet, et üks mees liigub vanalinnas ringi, noad käes. „Sellest ilmnes potentsiaalne oht, et mees võib ka endale viga teha, mistõttu anti väljakutse ka kiirabile. Patrullidele, kes sündmuses vahetult osalesid, andis kolleeg juhtimiskeskusest läbi eetri teada, et kiirabi jõuab sündmuskohale kahe minutiga,“ räägib ta. Kuid pealtnägija videost on näha, et kiirabiarst jõudis vigastatu juurde neli ja pool minutit pärast seda, kui politseirelvast on paugud kõlasid.

Jaani lisab, et sellises olukorras tehakse ründaja kahjutuks, veendutakse, et ta ei saa haarata relva, ning vajaduse korral jälgitakse, et ta ei oleks asendis, mis võib tema tervislikku seisukorda halvendada. „Kuulihaavaga inimest ei ole otstarbekas hakata ilma spetsiaalse varustuseta sündmuskohal ravima, sest vastavalt soovitule võib see hoopis kannatanule kahju teha. Tallinnas jõuab kiirabi sündmuskohtadele mõne minutitega, mistõttu on üldjuhul taolises olukorras mõistlik oodata ära meedikud, kes saavad anda abi kohapeal või viia abivajaja kiiresti haiglasse.“

Arst: ühtegi elu ei päästeta teiste elude arvelt

Soomes töötav erakorralise meditsiini arst Mare Liiger ütleb, et ta on Vabaduse väljakul juhtunuga kursis ning on seda ka arstide ringkonnas arutanud. „Tean seda, et ta sai rindkeresse vigastada ja ta suri, aga ma ei tea, kust see kuul läbi läks. Kui kuul läks tal kopsust läbi, siis oleks ta pidanud kauem elus püsima, kui läks läbi südamepauna, siis jah...“ seletab arst ja vaikib viivuks. Miks aga ei andnud politseinikud kuulihaavaga mehele esmaabi? „Vaimuhaige võib olla kohutava jõuga ja lisaks pole tal valutunnet. Raskelt vigastatud psühhoosis inimene võib olla jätkuvalt ohtlik,“ sõnab arst. „Esmaabis tuleb endale aru anda ühest väga reaalsest asjast: ühtegi elu ei päästeta teiste elude arvelt. Kui tegemist on inimesega, kes on olnud ohtlik, siis isegi kiirabi ei lähe enne ligi, kui politsei on veendunud, et ta pole enam ohtlik.“

Kuidas peaks toimima inimesega, kellel on rindkeres kuulihaav ja kes kellelegi ohtu ei kujuta? 

„Esmalt tuleks vaadata, kas veri jookseb. Ühelgi seisva südamega haigel veri ei jookse, kui veri veel jookseb, siis süda lööb. Kui ma olen kiirabiga raskete avariide sündmuspaigale sõitnud, siis ei ole mul tulnud pulssi katsuda, kui  näen, et on rasked haavad, aga verd ei jookse,“ räägib Liiger. Kui rindkeresse kuuli saanud inimene hingab ja on mingilgi määral teadvusel, peab ta istukile tõstma. „Sest kui veri kopsu või rindkereõõnde jookseb, siis see surub kopsu kinni. Kui kannatanu on teadvusel, siis tema ainuke võimalus ellu jääda on istuv asend. Kui aga teadvus kaob, tuleb ta kindlasti pikali panna ning sel juhul on ellujäämisvõimalus väike.“

Liiger teab, et politseinikul peaks kindlasti olema oskus kuulihaavaga inimesele esmaabi anda. „Minu teada neid ikka õpetatakse, ma vähemalt loodan, et neid on õpetatud. Kui mina omal ajal politseis esmaabi õpetasin, siis me tegime ikka väga kõvasti trenni.“ 

Jaga artiklit

301 kommentaari

T
tule taevas appi  /   10:25, 8. nov 2017
..Kuulihaavaga inimest ei ole otstarbekas hakata ilma spetsiaalse varustuseta sündmuskohal ravima,“ ütleb Põhja prefekt Kristian Jaani..
Hea Kristian, kogu respekti juures Sinu suhtes - enne kui kuulihaav tekitatakse, tuleb natukene mõelda. Ja kiirabi kohe kohale kutsuda. Mitte 5 min hiljem. Ning antud loo oleks saanud lahendada professionaalselt, ilma inimohvriteta. Mõelge oma ametkonna siseselt läbi juhend ilmselge psüühikahäirega inimese "käsitlemiseks". Te ei saa neid kõiki ju maha lasta! Kas teie süsteemis mõni psühholoog on veel tööl? Läbirääkija?
R
ruudi   /   19:10, 4. nov 2017
Mis ajast nugadel varred on Politseinikud tegid seda mida nad tegema pidid ja lõpetage mula ajamine

Päevatoimetaja

Kristin Aasma
Telefon 51993733
kristin.aasma@ohtuleht.ee

Õhtuleht sotsiaalmeedias

Õhtuleht Mobiilis