(Teet Malsroos)

Olukordi, kus politsei avalikus ruumis päise päeva ajal tulirelva kasutab, ei tule just palju ette. Kahe noaga mees õnneks kellelegi viga teha ei jõudnud, kuigi liikus politsei saabumiseni kümmekond minutit Tallinna rahvarohkes kesklinnas. Kohale rutanud politsei lahendas pingelise olukorra resoluutselt, kui lasi nende poole liikunud mehe maha. Toimunu täpsemad asjaolud peab selgitama juba lähem uurimine.

Muidugi on politsei sedavõrd jõuline tegutsemine enamikule meist harjumatu, oleme seda näinud pigem lombi taga Ameerikas. Samas tuleb aru anda, et maailm on muutunud ja Euroopagi mitmete terrorirünnakutega hellaks tehtud. Ses mõttes peab politsei tegevust mitte ainult mõistma, vaid ka heaks kiitma, sest ümberringi olnud inimesed ja ka politseinikud ise jäid noamehest lõppkokkuvõttes puutumata. Kõrvalseisjale võis tunduda üllatav, et politsei otsustas teha üheainsa tabava lasu otse rindkeresse, mis just palju ellujäämisvõimalusi ei jäta. Seni oleme harjunud arusaamaga, et tulistatakse pigem jalga, vältides sel moel eluohtlike vigastuste tekitamist. Põhja prefekti kinnitusel otsustab aga iga politseinik ise, kuhu lask sooritada, ja kõik käis ettenähtud korras. 

Intsidendijärgsel pressikonverentsil esitatud imestunud küsimusi silmas pidades peaks politsei panema rõhku ka sellele, et peale kindlakäelise relvakasutamise tehtaks ennetavat teavitustööd. Kui on ikka kindlalt teada, et politsei ei kõhkle teatud olukordades vajaduse korral tulistamast, oleks pelgalt sel teadmisel juba preventiivne mõju võimalike ärplejate vaoshoidmisel.     

Kas aga nõustuda prefekti väitega, et politseipatrulli kohalejõudmine oli väga operatiivne? Kümmekonna minutiga jõuab tavakiirusega sõiduk läbida kümmekond kilomeetrit, rääkimata siis alarmsõitu tegevast politseist. Oleks mees selle aja jooksul kedagi rünnanud, võinuks sellisel viivitusel olla inimelude hind. Politsei võib olla poliitikute poolt küll õhukeseks hööveldatud, kuid kas patrullide arv pole langenud allapoole piiri, mis kriitilistes olukordades võib kurjasti kätte maksma hakata?

Turvalisuse tagamisel on muidugi kindel hind, kuid – tegemist on Tartu tudengi kõrval juba teise mõne päeva jooksul mõttetult kaotatud inimeluga. Mõttekoht meile kõigile, kas midagi oleks saanud teisiti teha ning ehk oleks  kasu olnud õigel ajal märkamisest.

Jaga artiklit

44 kommentaari

H
Hetk  /   10:17, 1. nov 2017
Tõsiasi, et iga isik politseinikuks ei sobi, antud juhul oli tegemist täielikult n.ö. äpudega. Olukord ei vajanud mõrvamist, ta polnud ohtlik, lisaks polnud ta kedagi vigastanud ega vigastamas. See, et inimene kõnnib noad käes või jookseb kellegi suunas ei anna õigust mõrvamiseks. Juba tema välimus ja paljad jalad andsid märku haigest inimesest. Politseinikke oli mitu, kuid tema oli üksinda. ning
E
EV näidishukkamine  /   09:36, 1. nov 2017
Varasemates uudistes oli kirjas et politsei jälgis mehe liikumist turvakaameratest pikalt.Miks ei saadetud vastu varustusega kilbid,kumminuiad gruppi?Tundub ebaprofessionaalse käitumisena.
Ühe psüühikahäirega isiku avalikku mahalaskmist turvalisuse tagamise kõrge hinnana välja pakkuda on toimunule nõrk vabandus.

Päevatoimetaja

Merilyn Närep
Telefon 51993733
merilyn.narep@ohtuleht.ee

Õhtuleht sotsiaalmeedias

Õhtuleht Mobiilis