(Alar Truu)

Möödunud nädalal Eestit vapustanud 20-aastase Renet Joosepi surm puudutas mind eriliselt. Mobiilipositsioneering kinnitas, et arstitudeng möödus saatuslikul teekonnal ka minu Tartu kodust. Paarsada meetrit veel, ja lugu sai Raadi tühermaal kurva lõpu.

Kõige selle juures on pisut kummaline kuulata politseiametnike etteheiteid, et koos temaga ööklubis purjutanud sõbrad oleks pidanud ta ühiselamuukseni saatma. Jah, sel juhul kindlasti, kui Renet Joosep oleks tuttavatega hüvasti jätmisel silmanähtavalt taarunud või segast juttu ajanud. Ent kõigi märkide järgi hakkas tal tõeliselt halb alles hiljem. Mis parata, alkohol on salakaval. Ja vähemalt telefoni kaudu üritati tudengit veel samal ööl kätte saada. 

Alati pole vaja tingimata süüdlast otsida või kellegi suunas näpuga näidata. Hoolivust pole meie seas kunagi liiga palju, aga vahel pole õnnetute juhuste kokkusattumistesse midagi parata. Miks asi nii läks, ei saa aga keegi kunagi täpselt teada.

Jaga artiklit

1 kommentaar

N
NII ON, aga  /   08:54, 31. okt 2017
on tunne, et noor sümpaatne arstitudeng jätkab oma elukäiku, et ta polegi lõplikult igavikuteele jõudnud. Miks see nii on, ei oska öelda, soov on selline.

Päevatoimetaja

Gerly Mägi
Telefon 51993733
gerly.magi@ohtuleht.ee

Õhtuleht sotsiaalmeedias

Õhtuleht Mobiilis