(Teet Malsroos)

Rail Balticu projekti Eesti juhiks sai erukolonel Aivar Jaeski, kellel on logistikainseneri kvalifikatsioon Tallinna tehnikakõrgkoolist. Tore! Ometi on projekti kaasatud üks asjakohase hariduse ja juhtimiskogemusega tegelane, kes tunneb ära projekti parandamatud nõrkused ning kellest võib saada liitlane RB realistliku versiooni kavandamisel.

Värske veri on vajalik, sest RB on tupikteel. Võitlus RB mõistliku variandi eest ehk projekti õnnestumise, mitte läbikukkumise eest jätkub. Paistab, et ainus lootus on asi poliitikute jõuga läbi suruda, sest siis ei jää kedagi, kes kannaks mastaapse raiskamise eest mingitki vastutust.

Ometi on RB jõudnud järgmisse faasi. Mõlemad pooled – nii otsetrassi läbisurujad kui ka projekti päästa üritavad kodanikud – hakkavad väsima. Hiljutisel suurejoonelisel transpordikonverentsil kõlas mitmest ettekandest, et kõige tähtsam on asukoht – projekt tuleb viia sinna, kus on inimtegevus. Vastupidist väidab Henrik Hololei: teeme raudtee, küll siis tuleb ka elu ja kaubad. On raske ette kujutada, kuidas toob elu 60 meetri laiune ületamatu koridor, milles kihutavad peatumata rongid. Kõige kõrgemal Euroopa transpordidirektoril on idee, mis läheb lahku tegelikkusest, kuid on sellegipoolest sobiv poliitikuile.

Väsinud läbisurujad ei üritagi enam võimatut – tõestada ja usaldusväärse metoodikaga prognoosida RB otsetrassi mõttekust. Suured otsustajad jäävadki rääkima, kui hea on ühendada Eesti Euroopaga. Ei laskuta pisikesse Eestisse, kuhu selline monstrum ei mahu ei sotsiaalselt ega ka looduslikult. Suudetakse vaid deklareerida, et kriitika on alusetu.

Palgatud suhtekorraldusfirma pole aidanud. Teisiti arvajate Putini agentideks sildistamine pole aidanud. Siim Kallase palkamine tundub viimse õlekõrrena.

Milles seisneb otsene seaduserikkumine? Aga selles, et seaduse järgi on riigil kohustus suure loodusmõjuga ettevõtmisi kavandades teavitada sellest üldsust aegsasti, kui kõik on veel muudetav, arutada oma plaane avalikkusega ning põhjendada oma otsuseid pädevalt. Valitsus aga otsustas otsetrassi kasuks ühel kabinetiistungil. Põhjendused suudeti hoida salajas selle aasta alguseni. Ja õigesti tehti, sest argumendid olid kehvad.

Meie võimuladvik jätkab kui tumm loom – ta ei kuule, ei näe, salatseb, ei ütle midagi usutavat. Lõpuks peavad kodanikud suutma selle looma taltsutada.

Jaga artiklit

67 kommentaari

L
Luule Kiipli  /   09:46, 1. nov 2017
Minu meelest sõltub kõik ikka sellest mida ja kuidas ehitavad naabrid -Poola, Leedu, Läti ja Soome tunnel. Meie ei saa oma juppi vahelt välja jätta. Kasutada aga olemasoleva raudtee täiustamist ja juurdeehitust selleks jupiks on ilmvõimatu, sest see lõhub pooleks juba olemasolevad linnad. Niigi on koormus piisavalt suur, et inimesed ei saa üle raudtee julgelt tööle minna. Mõtleme ka selle peale?
T
Tubli, Juhan -  /   01:25, 1. nov 2017
küll on tore näha-kuulda vahel ka MÕISTLIKKU JUTTU! See 60m laiune õudus, looduserikkuja ja rahaneelaja tuleb peatada nii vara kui võimalik!

Päevatoimetaja

Kristin Aasma
Telefon 51993733
kristin.aasma@ohtuleht.ee

Õhtuleht sotsiaalmeedias

Õhtuleht Mobiilis