4
fotot
UKRAINA TANKID: Lahingutegevus Donbassis on tänavu vähenenud, kuid suure sõja oht pole veel kadunud. (AFP/Scanpix)

Ida-Ukrainas käib juba kolm ja pool aastat verine sõda. Tänavu on seal surma saanud 162 Ukraina sõjaväelast, ütles ülemraada esimees Andri Parubi USA eriesindajale Ukrainas Kurt Volkerile. Ukraina välisminister Pavlo Klimkin toonitas samal ajal, et ukrainlased soovivad küll rahu, kuid ei alistu kunagi Venemaale, kes soovib purustada nende unistuse Euroopa Liitu kuuluvast demokraatlikust Ukrainast. 

2014. aasta kevadel Ida-Ukrainas alanud lahingutes on saanud palju inimesi surma. Seal on vastamisi Ukraina valitsusväed ja venemeelsed separatistid, kes moodustasid okupeeritud aladel Donetski ja Luganski rahvavabariigi. Verised lahingud on nõudnud üle 10 000 inimese elu.

Verist vastasseisu on üritanud reguleerida nõndanimetatud Normandia nelik, kuhu kuuluvad Saksamaa, Prantsusmaa, Ukraina ja Venemaa. Nelik kohtus esimest korda tipptasemel (Angela Merkel, François Hollande, Petro Porošenko ja Vladimir Putin) põgusalt 6. juunil 2014 Normandias, kus tähistati Teises maailmasõjas otsustava pöörde toonud dessandi 70. aastapäeva. Porošenko ei olnud siis veel täieõiguslik riigipea, sest ta andis ametivande päev hiljem 7. juunil. Merkel ja Hollande toetasid Normandia neliku kõnelustel Porošenkot, kes pidas Putinit separatistide eestkõnelejaks, kuigi too eitas seda.

Normandia neliku kolmandal kokkusaamisel 11. ja 12. veebruaril 2015 Minskis kestsid kõnelused 17 tundi ning sündis 13 punktist koosnev kokkulepe, mis pidi tooma Ida-Ukrainasse rahu. Paraku on Minski kokkulepped siiani täitmata ning aeg-ajalt välja kuulutav relvarahu ei pea tihtipeale paika.

Normandia nelik on pärast Minskit kohtunud veel 2. oktoobril 2015 Pariisis ja mullu 19. oktoobril Berliinis, kuid verine konflikt kestab edasi. Tänavu mais vahetus Prantsusmaal president. François Hollande'i asemele asunud Emmanuel Macron pole seni veel teiste Normandia neliku liikmetega ühel ajal kohtunud, küll aga toimus 24. juulil neliku telefonikonverents, kus Ukraina president Petro Porošenko nõudis kohest relvarahu. Enne seda said juuli algul Hamburgis toimunud G20 tippkohtumisel kokku Angela Merkel, Emmanuel Macron ja Vladimir Putin. Kõik nad kinnitasid, et soovivad Ida-Ukrainas relvarahu kehtestamist.

Kõik soovivad rahu, kuid sõda käib edasi

Ja kuigi sõnades soovivad kõik neli relvarahu, käib sõda edasi. Tõsi, väiksema hooga kui mullu või tunamullu.

Pavlo Klimkin. (AFP/Scanpix)

Saksa ajaleht Bild uuris eelmisel nädalal Ukraina välisministrilt Pavlo Klimkinilt, kas on ikka aus süüdistada kõiges ainult Venemaad või rikub Ukrainagi relvarahu ega soovi täita Minski kokkuleppeid?

„Need ei ole Ukraina väeüksused, mis Venemaa linnu ähvardavad. Vastupidi, Vene väeüksused ähvardavad Ukraina linnu. Minski kokkulepped on lihtsalt täidetavad, kui Venemaa seda vaid tahaks. Meil on nendega paraku erinevad ettekujutused, kuidas see peaks toimuma. Venemaa soovib oma protektoraadi Donbassis legaliseerida ja kasutada seda edaspidigi Ukraina destabiliseerimiseks. Meie soovime lühidalt väljendudes rahvusvahelised rahujõud sisse tuua ja Vene väed välja viia,“ selgitas Pavlo Klimkin Ukraina valitsuse seisukohta. 

Ajalehe Bild täpsustustuse peale, et ka Putin soovib Donbassi rahvusvaheliste üksuste viimist, vastas Klimkin: „Tema ei soovi neid viia kogu konfliktipiirkonda, vaid ainult piki rindejoont. See on kaval trikk, mis muudaks Vene okupatsiooni Donbassis legitiimseks. Rahvusvaheline surve Putinile väheneks, kuid Venemaa mõju Donbassis säiliks. Venemaa president saaks taotleda sanktsioonide leevendamist, kuid olukord jääks endiselt lahendamata. Ja seda ei saa me aktsepteerida. Kõige tähtsam on, et Ukraina ja Venemaa piiri hakkaksid kontrollima sõltumatud partnerid. Vaid siis, kui peatatakse vägede ja relvade juurdetoomine, saabub Donbassi taas rahu.“

Klimkin ütles, et ukrainlased igatsevad rahu ja sõda on nendelt võtnud juba palju.

„Paljud on andnud oma elu või kaotanud sõbrad ja sugulased. Kui aga rääkida inimestega või vaadata avaliku arvamuse küsitluste tulemusi, siis saab selgeks: ukrainlased ei taha alistuda ega tee seda kunagi. Nad igatsevad rahu, kuid mitte sõltumatuse ja vabaduse kaotamise hinnaga. Ukrainlased ei luba, et Venemaa nende riigi purustab. Meie unistus on Euroopa Liitu kuuluv demokraatlik Ukraina. Venemaa tahab aga meie unistuse purustada,“ rõhutas välisminister. 

Ka USA huvitub rahuprotsessist 

USA välisminister Rex Tillerson nimetas 7. juulil USA eriesindajaks Ukrainas endise USA suursaadiku NATOs Kurt Volkeri (pildil).

Kurt Volker. (REUTERS/Scanpix )

Juba paar nädalat hiljem külastas Volker rindejoone lähedal olevat Kramatorski linna. “See pole külmutatud konflikt, see on kuum sõda. See on kriis, mis tuleb lahendada võimalikult kiiresti,” ütles ta nähtust kokkuvõtet tehes. Kui USA eriesindajalt uuriti, mida peab ta konflikti põhjuseks, kas Vene agressiooni või Ukraina siseprobleeme, siis vastas ta kõhklemata: Vene agressiooni.

Volker on kaks korda (21. augustil Minskis ja 7. oktoobril Belgradis) kohtunud Putini abi Vladislav Surkoviga, kes on Venemaa eriesindaja Ida-Ukraina kriis asjus. Vene ajaleht Izvestija teatas esmaspäeval, et novembri esimesel poolel on oodata nende kolmandat kohtumist. 

Jaga artiklit

41 kommentaari

J
jah  /   10:23, 1. nov 2017
Havitama!Karu naerab!

Päevatoimetaja

Gerly Mägi
Telefon 51993733
gerly.magi@ohtuleht.ee

Õhtuleht sotsiaalmeedias

Õhtuleht Mobiilis