Kinnisvara uudised
city24 pilt (city24)

Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Urve Palo hinnangul ei eraldata riigieelarvest korterelamute rekonstrueerimiseks täiendavaid vahendeid enne 2020. aastat, kuigi Euroopa Liidu vahendid on otsas ning nõudlus toetuse vastu kestab.

Aastateks 2014-2020 oli kortermajade renoveerimiseks Euroopa Liidu struktuuritoetuste programmis ette nähtud 102 miljonit eurot. Vastavalt majandus- ja taristuministri määrusele peatati taotluste vastuvõtmine eelarve lõppemisel.

"Elamumajanduse arendamine tervikuna, sealhulgas korterelamute rekonstrueerimine, on oluline valdkond ning ministeerium panustab sellesse igakülgselt," ütles Palo kirjalikus vastuses riigikogu opositsioonilise Reformierakonna fraktsiooni liikme Urmas Kruuse arupärimisele.

"Rahalisi vahendeid on võimalik erinevatesse meetmetesse suunata eelarve piires ning selle jagunemisel tuleb lähtuda riigi laiematest eesmärkidest, sihtgruppide vajadustest ja võimekusest ning meetmete mõjust. Ühtlasi tegeleme sellega, et hiljemalt 2020. aasta eelarves oleks vahendeid korterelamute rekonstrueerimiseks. Sellisel juhul saab taasalustada taotluste vastuvõtuga," märkis minister.

"Korterelamute rekonstrueerimistoetust väljastab Kredex teist Euroopa Liidu eelarveperioodi järjest. Eelmine toetusperiood oli aastatel 2010-2014 ning kokku sai toetust 663 kortermaja. Uus toetusperiood algas 2015. aastal ja korteriühistute toetuse taotlemise aktiivsus oli alguses võrdlemisi madal. Käesoleval aastal taotluste maht kasvas märgatavalt, ainuüksi septembrikuus laekus KredExile 55 taotlust. Seda on sama palju kui eelmise eelarve perioodi viimasel aastal kokku," ütles Palo.

Kruuse palus ministril selgitada riigikogu infotunni väljaütlemist, kus Palo ütles, et majade energiasäästlikumaks muutmise turg on ehitusettevõtete mõttes ülekuumenenud, kuid munitsipaalüürielamute programmi jaoks kompetentseid ehitajaid jagub.

"Käesoleva eelarveperioodi vahenditest on tänaseks Kredex väljamaksnud 23 protsenti, mis tähendab, et rekonstrueerimistööd kestavad selle programmi raames veel kahel järgneval aastal ja väljamakseid teostatakse vastavalt tööde valmimisele. Ehk järgmisel ja ülejärgmisel aastal tuleb rekonstrueerimisturule 80 miljonit eurot, mida on märkimisväärselt rohkem kui on ehitusturu võimekus," ütles Palo.

Palo sõnul nähtub viimase kahe aasta jooksul laekunud taotluste mahust, et on alustatud või alustatakse kokku 400 korterielamu tervikrekonstrueerimist. Seoses taotluste aktiivse laekumisega on nii projekteerimis- kui ka ehitustööde teostamise järjekorrad olnud tavapärasest pikemad, kuna ettevõtteid, kes on spetsialiseerunud korterielamute rekonstrueerimisele, ei ole palju.

"See on omakorda toonud kaasa mõningase hinnatõusu ja vähendanud potentsiaalset toetust saavate korteriühistute mahtu, mistõttu meetme jätkamiseni oleks mõistlik jätta vähemalt aastane paus," ütles Palo.

Tema sõnul on rekonstrueerimise toetamine pikemas vaates väga oluline ja sellest tulenevalt on kaardistatud täiendava rahastamise leidmise võimalusi tulevikus. Seda saaks teha mõne teise Euroopa Liidu struktuurifondide vahenditest finantseeritava meetme jäägist või leida täiendav rahastus riigieelarvest.

"Arvestada tuleb vajadust tagada programmile stabiilne rahastus. Kui valitsus otsustaks leida rahalised vahendid väiksemamahuliste meetmete jääkidest või piltlikult öeldes näpistada väiksemaid summasid teiste programmide arvelt, teeksime karuteene teiste toetuste taotlejatele," ütles Palo. "Arvestades keskmise korterelamu rekonstrueerimiseks vajaliku toetuse mahtu, oleks programmi jätkusuutlikkuse huvides vaja tagada stabiilne rahastus, vastasel juhul tekiks mõne kuu pärast sama olukord nagu praegu."

"Juhin tähelepanu asjaolule, et korterelamute rekonstrueerimise toetus ja munitsipaal-üürielamufondi programm on olemuselt erinevad. Munitsipaal-üürielamufondist toetatakse kohalikke omavalitsusi elamufondi rajamisel ja uuendamisel, eelkõige eesmärgiga tagada elamispinnad mobiilsele tööjõule ning sotsiaalselt vähekindlustatud isikutele," ütles Palo, kelle sõnul on olulised kõik elamufondi investeeringud ja Eesti elamufondi jätkusuutlikkuse kontekstis on suurimaks probleemiks olnud just valdkonna alarahastatus, võrrelduna näiteks põllumajandusprogrammidele eraldatud rahaliste vahendite mahuga.

"Mõistan, et ootus toetuse jätkumisele on suur, kuid soovin lisaks meelde tuletada, et riik toetab korterelamute rekonstrueerimist ka muul viisil. Nii on riik panustamas vastavatesse koolitusprogrammidesse, teavitustegevustesse, kutsesüsteemi korrastamisse, õigusraamistiku parendamisse ning uuringute tellimisse, mis aitavad spetsialistidel rakendada parimaid tehnilisi lahendusi," ütles Palo.

"Samuti on oluline Kredexi kaudu riikliku tagatise pakkumine inimestele, kes soovivad võtta laenu uue eluaseme ostmiseks või olemasoleva renoveerimiseks ning vähendada oma esmase sissemakse kohustust, mis on eriti raskendatud noortel ja lastega peredel," märkis minister.

Allikas: BNS

Loe lisaks: Palo: kortermajade uuendamise lisavahendeid ei tule enne 2020. aastat

Jaga artiklit

9 kommentaari

R
raudmees  /   16:24, 13. nov 2017
Selle nn renoveerimise nimel tehakse palju mõttetusi et TTÜ teadlased oma ideid katsetadasaaks Korraliku seina paksusega majadn pakitakse nii sisse nagu elaksime põhjanabal Selle raha eest saaks normaalse soojustamisega palju rohkem maju tehtud
M
Mõhk ja Tõlpa  /   06:56, 12. nov 2017
Uus valitsus käitub skisofreeniliselt. Vanu maju ei soojustata, aga tahetakse ehitada hirmsasti uusi. Ühistransport tuleb tasuta, aga rongides tõstetakse piletihinda, eelarves on suured augud, aga raha kingitakse Lätti. Hullumaja tunne.

Päevatoimetaja

Merilyn Närep
Telefon 51993733
merilyn.narep@ohtuleht.ee

Õhtuleht sotsiaalmeedias

Õhtuleht Mobiilis