ÄÄRMUSVAADETE ÕHUTAMINE: Venemaa võib mõjutada Soomes toimuvat äärmusliikumiste kaudu ja kutsuda esile rahutusi. Pildil püüab politsei lahus hoida paremäärmuslaste ja inimõiguslaste meeleavaldusi Turus pärast saripussitamist sealsel turuplatsil olnud. Kurjategija oli võõrsoomlane (AFP/Scanpix)

Soome tuleva aasta 28. jaanuaril toimuvate presidendivalimiste eel analüüsis põhjanaabrite kaitseministeeriumi julgeolekukomitee, mida võib Venemaa ette võtta, et nihutada hääletajate tahet neile soodsas suunas. Ülevaate analüüsist avaldasid nädalalõpul Helsingin Sanomat ja Iltalehti märkides, et äärmisel juhul võib Venemaa tarvitusele võtta salamõrvad ja terroriaktid.

Peamiste ohtudena nähakse siiski soomlaste mõjutamist libauudiste paiskamisega sotsiaalmeediasse, seal kõhkluste külvamist Soome poliitikute suutlikkuse kohta riigivalitsemises, umbusku Euroopa Liidu vastu, sekkumist praegu põhjanaabrite ühiskonnas kirgi kütvaisse NATO-väitlustesse ning venemeelsete poliitikute mõjutamist. „Mõjutamine võib olla pikaajaline, kui eesmärk on istutada inimeste pähe kindlaid ideid“ ütles Helsingin Sanomatele julgeolekukomitee peasekretär Vesa Valtonen. Sotsiaalmeedia muutub järjest olulisemaks infokanaliks neile, kes järk-järgult loobuvad trükimeediast ja isegi telerist. Seetõttu on just seal mugav ja tõhus levitada libauudiseid ja valeväiteid.

Selle ohuga võitleb Soomes riigikantselei vastupropagandavõrgustik, mille ülesanne on kummutada valesid ja tuua tõesed uudised inimesteni. Sellega tullakse hästi toime, nenditakse Helsingin Sanomates – näiteks pärast Imatra kolmikmõrva möödunud aasta detsembris suudeti kähku summutada sotsiaalmeedias levinud jutt, et tegemist oli venevihast ajendatud teoga.

Venelaste kümme olulisemat eesmärki

Julgeolekukomitee märkis kümme eesmärki, mida Venemaa võib Soome valimiste mõjutamisega taotleda. Peamine on kahtlemata see, et uueks presidendiks valitaks Kremli-meelne poliitik ja suudetaks mõjutada ka teiste kandidaatide mõttemaailma. Teine oluline eesmärk on rahva jagamine leeridesse ja hirmu külvamine. Selle eesmärgi täitmisele aitab kaasa suutlikkus kiskuda valijate mõtted oluliselt – välis- ja julgeolekupoliitika – ebaolulisele ja tuua suureks teemaks pagulased ja kõigi äärmusliikumiste toetamine.

Valtonen märkis, et kuna Venemaa tahab igati hoida Soome väljaspool NATOt, siis kindlasti sekkuvad nad soomlaste selleteemalisse mõttevahetusse. Näiteks Venemaa uus suursaadik Soomes Pavel Kuznetsov on juba öelnud Ilta-Sanomatele antud intervjuus, et Soome NATOga liitumine toob automaatselt kaasa Venemaavastusammud. Kuna Kuznetsov on ka varem Soomes töötanud, siis kahtlustab julgeolekukomitee, et tal on juba loodud võrgustik, mille kaudu võib ta mõjutada Soome teatud poliitikuid ja suurärimehi. Komitee peab ohuks ka noorte mõjutamist. Kaitsepolitsei teatas juba selle aasta alguses, et võõrriikide salateenistused otsivad kontakte noorte arvamusi mõjutavate inimestega Soomes, meenutab Helsingin Sanomat.

Aidatakse võidule ja müüakse maha

Ühe ohuna märgib julgeolekukomitee, et Venemaa püüab aidata ühel või teisel presidendikandidaadil valimistel võita ja teeb selle kohe pärast valimisi avalikuks vähendades nii uue presidendi usaldusväärsust. 

Vesa Valtonen nentis Iltalehtile, et nüüd peavad ametivõimud nende analüüsiga edasi tegelema ja seal toodust olulisemad ohud välja noppima. Ta arvab, et häkkerite tungimine Soome poliitikute kirjavahetusse ja dokumentidesse on palju tõenäolisem, kui ohtude seas viimastena nimetatud salamõrvad ja terroriteod. 

Analüüs vajab veel lihvimist ja ehk ka täiendamist, märkis Valtonen, kuid lisas, et tõenäoliselt ei ole põhjanaabrite erakondade arvutivõrk kuigi hästi kaitstud ja häkkerid võivad sealt õngitseda kompromiteerivaid materjale ja neid siis avalikkuse ette paisata. „Loodame tööga novembris lõpule jõuda,“ lubas Valtonen, et siis on ka palju selgem, mida Venemaa ohuga ette võtta.

Julgeolekukomitee moodustas analüüsi koostamiseks töörühma, kuhu kuulub ametnikke, teadlasi, meediategelasi ja seltside esindajaid. Siinkohal tuletab Iltalehti meelde Venemaa tõenäolise sekkumise nii Ühendriikide presidendivalimistesse kui ka praegu Kataloonias toimuvatesse sündmustesse.

Jaga artiklit

72 kommentaari

M
mulle  /   19:33, 30. okt 2017
ei lähe peale ükskõik,mis propaganda.Ja kõige vähem veel venemaad kiitev ja läänt laitev.Mu seisukohad on väga ammu välja kujunenud ja need välistavad igasuguse läbikäimise venemaa ja selle asukatega.

Päevatoimetaja

Merilyn Närep
Telefon 51993733
merilyn.narep@ohtuleht.ee

Õhtuleht sotsiaalmeedias

Õhtuleht Mobiilis