Kindlasti on hea, et spetsialistid hakkasid meie ID-kaartide avastatud võimaliku turvavea kõrvaldamisega kohe tegelema, valitsus ei varjanud probleemi ning ka e-valimised viidi edukalt läbi. Just viimane on kinnituseks, et rahva usaldus meie e-riigi vastu on endiselt kõrge. Seega on olemas head eeldused, et kaardikasutajatele tülikas, kuid hädavajalik ID-kaardi tarkvara uuendamise protsess saaks edukalt tehtud. Võtmeküsimuseks positiivse suhtumise säilitamisel on, et uuendamine ei muutuks ülemäära tülikaks.

Praeguse seisuga on murettekitav asjaolu, et ID-kaardi värskendamiseks pannakse kõigepealt kinni kaardi elektroonilise kasutamise võimalused. Alles seejärel saavad 800 000 kaardiomanikku hakata interneti kaudu värskendusi tegema. Siin peitubki konks – kui ööpäevas saab seda teha kuni 15 000 inimest, siis venib turvaaukude likvideerimisprotsess mitme kuu pikkuseks. Teisisõnu – ID-kaart kõlbab pikkade kuude jooksul vaid isikut tõendavaks dokumendiks. Netipangas ülekandeid teha, rääkimata digiallkirja andmisest pole siis enam võimalik teha.

Olukord, kus ID-kaardi omamine on küll kohustuslik, kuid seda ei saa enamik riigi elanikkonnast elektrooniliselt kasutada, pole just parim reklaam e-riigile. Õnneks on olemas alternatiivsed variandid. Netimaksete tegemine paroolikaartidega tähendab ajas mitme sammu tagasiastumist, meenutades paroolikaardid ajaloo prügikasti saata tahtvatele pankadele, et ei tasu kõike vana uisapäisa hüljata. Moodsamaks lahenduseks on ID-kaardi kõrval mobiil-ID kasutamine. Et viimane tähendab mobiilioperaatoreile kuutasu maksmist, siis peitub selles juba ohtlik antireklaam riigile. Kuna viimane ei suuda tagada IT-kaardi tõrgeteta toimimist, suunab ta hätta sattunud kaardiomanikud erafirmade tasulist teenust kasutama. Kinnistub arusaam, et riik on halb peremees, erafirmad aga suudavad teenuse  toimivana hoida, sest kapitalist on ju huvitatud raha teenimisest.

Kuidas aga näidata, et riik hoolib nii oma kodanikest kui ka seisab hea e-sfääri katkestuste kättesaadavuse eest? Vastus on lihtne – kui ID-kaardid ei toimi, peab riik tagama mobiil-ID või mõne muu võrdväärse lahenduse tasuta kättesaadavuse. On ühiskondliku kokkuleppe asi, kas alaliselt tasuta või teatud tähtajaks. Arvestades e-maailma haavatavust, hoiab mõistlik peremees tagataskus töökorras alternatiivvarianti.

Jaga artiklit

15 kommentaari

R
Re  /   09:27, 30. okt 2017
Mujal riigis pole selle ID kaarti eest vaja sentigi tasuda ja on 10 aastaks meil kooritakse raha iga 5 a tagant. Ja siis vahepeal veel mingid jamad
A
allar_  /   21:40, 26. okt 2017
See on huvitav, et kui inimestele öeldi: "ID-kaardi süsteemis avastati tõsine turvarisk" läks rahvas ikka rahulikult e-valimistele. Huvitav rahvas, talle on vist kõik täiesti kama kaks. See näitab, et rahvas ei ole e-lahenduste kasutamiseks valmis. Homme tõmmatakse lihtsalt eestlaste pangaarved tühjaks, kui nii edasi läheb.

Päevatoimetaja

Merilyn Närep
Telefon 51993733
merilyn.narep@ohtuleht.ee

Õhtuleht sotsiaalmeedias

Õhtuleht Mobiilis