2
fotot
SAAGI ÜLE UHKE: Eestisse tulnud jahiturismifirma esindaja näitab lastud linde. (Kuvatõmmis Instagram. com/int_milestrip)

Eesti ornitoloogiaühing jagas eile pilte kokku kuhjatud, välismaiste küttide maha lastud veelindudest. Siinsete jahimeeste sõnul pole muretsemiseks põhjust: pildid on ülepakutud ja linnud leiavad tee toidulauale.

Sotsiaalmeediakanalis Instagram end vabaõhutegevuste korraldajana reklaamiv Int_milestrip jagas oma kontol pilte, millel kujutati välismaiseid kütte mahalastud lindudega. Tõmmude püssikangelaste jalge ette oli mõne foto tarbeks pandud isegi kuni 50 linnulaipa, pildi nurgale aga kirjutatud toimumiskoht – Estonia. 

Pildid levisid sotsiaalmeedias kulutulena ning eile pärastlõunaks olid Eestis tehtud pildid Int_milestripi kontolt sootuks kadunud. Jahipilte meenutasid vaid fotod Rumeeniast. Miks pildid maha võeti või millega firma tegeleb, ei õnnestunud Int_milestripiks nimetatud ettevõttelt välja uurida. Telefoninumbril, mis algas Kuveidi suunakoodiga, ei vastanud keegi. Vastust ei tulnud ka saadetud meilile. 

Eesti jahimeeste seltsi tegevjuht Tõnis Korts andis mõista, et neile on sotsiaalmeedias fotosid jaganud ettevõte võõras ja ainuüksi piltide põhjal on raske toimuvale hinnangut anda. Tema sõnul pole küsimus neile võõras: seda näiteks itaallaste puhul, kes võeti arvukat jahisaaki kujutanud piltide pärast pihtide vahele. „Küsisime, et kuulge, mis see tähendab, mis te siin teete?“ kirjeldas Korts ja selgitas, et itaallased andsid saladuskatte all vastuse. Nimelt kogusid nad nädalase jahisaagi kümne peale kokku ja ühe inimese peale lastud lindude arv polnudki suur. „Nende kultuur on selline, et neile meeldib eputada. Me ei  saa sellest aru, meie jahimeestele on see võõras, aga kui see lahti räägitakse, siis taipame, mida nad silmas peavad,“ sõnas jahimees. „Nende kultuuris oled sa tehtud poiss, kui sul on uhke pilt, aga tegelikult on see väike petukaup.“

Reisikorraldajad kutsuti jutule

Jahimeeste selts tegid ennetustööd, et võõrad kütid ei teeks siinsele loodusele kurja. Kui välismaiste jahimeeste teema suvel päevakorda kerkis, kutsuti jahireiside korraldajad vestlusele. „Uurisime asja, tutvustasime neile meie jahinduse head tava ja muud sellist. Tean, et need, kes on korralikud ja kellega oleme ühendust saanud, on kehtestanud ka ise normid,“ selgitas Korts. „Nad käituvad korrektselt: koristavad pärast padrunikestadki ära.“ 

Nende seas, kes välismaalasi Eestisse küttima kutsuvad, on nii kohalikke elanikke kui ka võõraid. „On itaallased, hispaanlased, soomlased – hästi erinevad,“  ütleb  Korts. „Kui arvuliselt vaadata, siis kõige rohkem külalisi on võib-olla Itaaliast ja Soomest, kuid samas on neid igalt poolt.“ 

Kui tegemist on kohaliku reisikorraldajaga, siis kasutatakse kütitud linde toiduks. „Meil pole andmeid, et nad viiakse kuskile mujale, vaid jõuavad näiteks meie toitlustusasutustesse. Sellel on hind, selles mõttes on see väärtus,“  ütleb Korts. Ent ometi on räägitud, et Kihnu saarel jäetakse kütitud linnud sinnapaika. „Olen kuulnud kuulujutte, kuid ei tea fakte. Küsisime selle kohta jahiseltsilt ja jahimeestelt – keegi pole midagi näinud. Maru raske on nii kuskilt kinni saada.“ 

Kui lind jääb siiski loodusesse, ei põhjusta see Kortsu hinnangul keskkonnale otsest kahju. „Meie seadusandlusega on tinakuulide kasutamine keelatud. Seega pole enam ka tinareostust,“ ütleb Korts, kelle sõnul jaht on taastuva ressursi kasutamine. „Siin ei väetata ega mürgitata – lihtsalt kasutatakse viljasid, mida loodus pakub. Seda tuleb teha jätkusuutlikult, eetiliselt, kõiki norme, seadusi ja häid tavasid järgides ja siis ongi kõik korras.“

JÕUAVAD TOIDULAUALE? Eesti jahimeeste seltsi tegevjuht Tõnis Korts arvab, et kütitavaid linde ei jäeta loodusesse vedelema ning nad jõuavad enamasti toidulauale. (Sven Arbet / Ekspress Meedia)

Keskkonnainspektsioon: suuri rikkumisi pole tuvastatud

Keskkonnainspektsiooni avalike suhete nõuniku Leili Tuule sõnul pole võrreldes varasemate aastatega tänavu rohkem rikkumisi registreeritud. „Me ei jõua igaühe kõrval seista ja kontrollida. Et jaht ei tooks kaasa kohalike elanike pahameelt, peaks jahikorraldaja hoolt kandma, et kõik toimuks seaduspäraselt ja arvestataks ka maaomanike keeldusid,“ märgib Tuul.

Keskkonnainspektsioonile on rikkumistest teada antud. „Sel aastal pole neid eriti palju olnud. Piltide põhjal on üsna raske öelda, kus, mis, kui palju ja kuidas on linde lastud? Kas loaga või loata?“ kommenteeris Tuul sotsiaalmeedias levivaid fotosid.

Kuu alguses teatas keskkonnaamet, et veelinnujaht puudutab eelkõige merega piirnevaid maakondi. Augustis ja septembris korraldati  28 kontrollkäiku ja tuvastati kolm jahieeskirjanõuete rikkumist. „Pärnumaal pidas kohalik jahimees jahti aegunud jahitunnistusega, ühel itaallasel oli poolautomaatse relva salves lubatust rohkem padruneid (kahe padruni asemel neli) ja Harjumaal oli pardikütt Jägala jõe valel kaldal, kus tema jahiseltsil pole õigust jahti pidada. Itaallasest jahimeest karistati 400eurose trahviga ja see on juba tasutud,“ teavitas keskkonnaamet. 

Jaga artiklit

79 kommentaari

  /   20:22, 25. okt 2017
mõrtsukad
M
maakas   /   19:38, 22. okt 2017
avalik saladus, et enamik neist tapetud lindudest jääb põõsa alla mädanema...?

Päevatoimetaja

Triinu Laan
Telefon 51993733
Triinu.laan@ohtuleht.ee

Õhtuleht sotsiaalmeedias

Õhtuleht Mobiilis