29
fotot

„Ma soovin Eestile poliitikuid, kes hooliksid oma rahvast, mitte ei täidaks oma taskuid rahva rahaga,“ näitas üks pealinlane hääletussedelil oma meelsust. Nii see kui ka ülejäänud umbes 1500 tallinlaste hääletussedelit läksid aia taha, sest valijad suutsid need siis kas tahtlikult või tahtmatult ära rikkuda.

Esmaspäeva ennelõunal käib Tallinna linnavalitsuse ruumides sama usin ja kiire töö kui päkapikkudel paar päeva enne jõule: kümned valimiskomisjoni liikmed loevad üle pealinlaste poolt antud hääli. Töö käib läbi mitme korruse. Üle Eesti hääletas kohalike omavalitsuste valimisel 586 528 inimest, kuid neist 3920 valik ei läinud arvesse, kuna nende valimissedel oli erinevatel põhjustel kehtetu. Esmaspäevase seisuga oli see arv veel 3867, kuid häälte ülelugemisel leiti veel 53 kehtetut sedelit.

Teisipäevase seisuga oli ainuüksi Tallinnas kehtetuid sedeleid ligi 1500. Pealinna valimiskomisjoni usinate töötajate laudadel istuvad ka ümbrikud kirjadega „rikutud sedelid“ ja „kehtetud sedelid“. Tallinna valimiskomisjoni esimees Toomas Sepp selgitab, et soditud hääletussedelid just nii jagunevadki. „Kui inimesel juhtub midagi ja ta tahab algselt kirja pandud kandidaadi registreerimisnumbrit maha tõmmata, siis ta saab seda teha. Aga pärast seda peab ta andma selle sedeli komisjonile ning ta saab vastu puhta sedeli, et oma valik uuesti kirja panna. Tagastatud sedel loetakse seejärel rikutute hulka.“

Hääletussedel on aga kehtetu siis, kui sedelil ei ole ühtegi registreerimisnumbrit või on neid mitu; kui registreerimisnumbrit on parandatud või see ei ole loetav või kui sedelile on kirjutatud muid sõnu, väljendeid, numbreid ja isikute nimesid, kes ei ole kandidaadid.

Kui inimene on sedelile kirjutanud kandidaadi numbri asemel tema nime, loetakse see hääl Sepa sõnul ikkagi ära. Tingimus on aga, et nimi oleks kirjutatud täiesti arusaadavalt. Ta võtab kätte sedeli, millele on venekeelsete tähtedega Savisaar kirjutatud. „Kui oleks selles ringkonnas Savisaare-nimeline kandidaat olnud, oleksime me selle hääle ära lugenud, sest valija tahe on siin selgelt arusaadav. Aga Savisaar ei kuulunud sellesse ringkonda, kust see hääl tuli,“ nendib ta.

„Vargad“ ja „Elon Musk“

Üks väga ambitsioonikas ja innovaatiline tallinlane on tahtnud valida USA ärimagnaati, SpaceX-i asutajat ja Tesla tegevjuhti Elon Muski. Kehtetute sedelite hulgas on ka lipik venekeelse kirjaga „isamaa eest, hurraa“. Mõni on seisnud valimispäeval pikas järjekorras, et tõmmata sedelile lihtsalt pikk kriips või kirjutada „erapooletu“. Ka näitab Sepp sedeleid, millel kiri „vargad“ või „CCCR“.

(Martin Ahven)

ERR avaldas foto ka valimissedelist, millel olevale Eesti kaardile on rist peale tõmmatud, avaldamaks meelsust Eesti riigi vastu. Aga valimissedelitel võetakse ka pikemalt sõna. „Ma soovin Eestile poliitikuid, kes hooliksid oma rahvast, mitte ei täidaks oma taskuid rahva rahaga,“ kirjutab ilmselt naine, kes on oma soovi illustreerinud nelja südamekesega. 

Mõnele hääletussedelile on lihtsalt emotikon või lilled peale joonistatud, ka on sedeleid, mis on täiesti tühjaks jäetud.

(Martin Ahven)

Kangemaid sõnavõtte hääletussedelitel aga Sepp Õhtulehega jagama ei soostu. „Sündsusetu tekstiga ja rõvedusi täis joonistatud sedeleid on olnud, aga neid me ei näita. Me ei taha sedelite sodimist propageerida.“

Halb käekiri rikub sedeli

Meelega rikutud hääletussedelitest rohkem on neid, millele valija on kogemata kahju teinud. „Noh, siin on juhtum, kus on tõlgendamise küsimus – kas siia on kirjutatud number 921 või 971, sellest me üheselt aru ei saa. Seetõttu on see sedel kehtetu,“ selgitab Sepp, osutades kõnealusele sedelile. Tõesti, see valija kirjutatud konksus kaks näeb mingi nurga alt seitsme moodi välja küll. „Me pole küll käekirjaspetsialistid, aga sellistel juhtudel tuleb otsus vastu võtta,“ ütleb Sepp, et varesejalgu meenutavate numbritega pole midagi peale hakata.

(Martin Ahven)

Ka on valijad väga paljudel juhtudel kirjutanud sedelile selle kandidaadi registreerimsinumbri, kes nende linnaosas ei kandideerigi. „See on kõige põhilisem põhjus, miks me hääletussedelid kehtetuks tunnistama peame,“ tõdeb Sepp. Ka lõpetab hääletuslipik kehtetute sedelite ümbrikus, kui seal peal pole kahte pitserit. „Kui inimesele sedel kätte antakse, on seal üks pitser juba sees. Teise pitseri lööb valimisjaoskonna komisjon peale enne seda, kui valija sedeli valimiskasti saab panna.“

Kui hääletussedelil on vaid üks pitser, tähendab see seda, et komisjoniliige on unustanud sinna pitseri peale lüüa või on sedel lihtsalt salaja valimiskasti sokutatud.

2013. aasta kohalikel valimistel oli kehtetuid hääletussedeleid 794 tükki rohkem kui tänavu (4714), 2009. aastal 680 tükki rohkem (4600) ning 2005. aastal lausa 2248 tükki rohkem (6168). See näitab, et hääletussedeleid rikkutakse aina vähem, mis on valimiste valiidsuse seisukohalt väga positiivne.

Jaga artiklit

48 kommentaari

L
leo  /   18:36, 18. okt 2017
Hea, et EKRE erakonnal veel niigi hästi läks. Näiteks 1995. aasta Riigikogu valimiste eel tühistas valimiskomisjon mitmed Eesti Kodaniku kandidaadid
P
Priit  /   10:16, 18. okt 2017
Nüüd võiks ikka panuseid tõsta - valida võiks saada ka al. 10.eluaastast. No tulge mõistusele, enamus 16-17 aastased pole nii pädevad, kui need kaks poissi seal Ringvaate saates. Minu arust peaks olema alates 21.eluaastast ja mitte alla selle ! Ma ei väidagi, et kõik sedelid olid nüüd teismeliste käekiri, aga seda oli seal mõne puhul selgelt näha !

Päevatoimetaja

Gerly Mägi
Telefon 51993733
gerly.magi@ohtuleht.ee

Õhtuleht sotsiaalmeedias

Õhtuleht Mobiilis