4
fotot
Avalik piitsutamine. (AFP / Scanpix)

Malaisia on küll islamiriik, kuid erinevalt Saudi Araabiast ja Ühendemiraatidest šariaati seal nii karmilt ei rakendata ja muust usu- ja kultuuriruumist inimesi reeglina ei tülitata, kuid vajadusel võidakse inimene siiski pihtide vahele võtta. Kohalikus kriminaalseadustikus on piitsutamine aga täitsa sees. Mainitud araabiamaades „piirdutakse“ sel juhul kepihoopidega.

Vastavalt seadusele võidakse Malaisias teise isiku „häbistamise ja tagasihoidlikkuse ründamise või selle kavatsemise eest“ karistada kuni kümne aasta pikkuse vabadusekaotusega või trahvi või piitsutamisega või mõlemad karistused koos. Suulist ahistajat võib oodata kuni viis aastat vanglat või trahv või mõlemad koos.

Malaisia politsei. (AFP / Scanpix)

Vandeadvokaat Ronald Riistan siiski ei soovita seda sõna-sõnalt võtta. „Me ei tea, kuidas neid paragrahve kohtu ja kohaliku politsei poolt sisustatakse. Tegu on common law õigussüsteemiga, mis tähendab, et iga paragrahvi sisustamine nõuab aastakümnevanuste kohtulahendite tundmist.“

Tema sõnul saab Eesti seaduste järgi Eesti kodanikku Eestis karistada välismaal toime pandud kuriteo (aga mitte väärteo, nii et mitte näiteks värske seksuaalse ahistamise paragrahvi järgi) eest, kui see tegu on ka teo toimepanemise riigis karistatav.

„See tähendab, et kui Malaisias on vastav tegu (ingl k groping) karistatav ja see vastab ka Eestis kuriteo koosseisule, on tegu ka Eestis karistatav, sõltumata sellest, et teo toimepanemise koht on Malaisia. Ilma asjaoludega täpsemalt tutvumata ei ole selge, kas tegu vastab Eestis mõnele väärteo- või kuriteokoosseisule – eelnevat saab välja selgitada politsei,“ selgitab vandeadvokaat.

„Kui teo toimepanija on riigikogu liige, siis kehtib isikule menetlusõiguslik immuniteet, mis tähendab, et riigikogu liiget saab kriminaalvastutusele võtta ainult õiguskantsleri ettepanekul ning riigikogu koosseisu enamuse nõusolekul,“ jätkab ta.

Riistan toonitab, et selle teo ohvril tuleks kindlasti sellises olukorras esimesel võimalusel politsei poole pöörduda ning seda juba teo toimumise kohas kui ka hiljem Eestis. „Ei tohi olla aktsepteeritav, et ebasoovitavale seksuaalsele kontaktile ei järgne karistust. Sündmuste mahavaikimine ning nimede mittenimetamine mõjub innustavalt järgmistele ahistajatele,“ rõhutab ta.

Vandeadvokaat Ronald Riistan (Erakogu)

Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse (EAS) ametliku delegatsiooni liikmed pidasid septembri lõpus Malaisias maha peo, kus naisterahvaid koheldi kohatult. EAS on juba Kagu-Aasia ärivisiidil aset leidnud delegatsiooni mõnede liikmete kohatu käitumise pärast kahetsust avaldanud. Selgus, et naisi ahistas reformierakondlane ja endine peaminister Taavi Rõivas.

Jaga artiklit

30 kommentaari

B
best man  /   13:36, 13. okt 2017
Nii nagu röivas käitus käituvad ainult juhmid ajukääbikud.No comments
M
mina  /   10:04, 13. okt 2017
Aru ma ei saa, kust nad said nii palju alkoholi et ennast segaseks juua, islamiriigis ei ole ju alkohol müügis ja moslemid ei joo

Päevatoimetaja

Marge Sillaots
Telefon 51993733
marge.sillaots@ohtuleht.ee

Õhtuleht sotsiaalmeedias

Õhtuleht Mobiilis