Kolm nädalat tagasi ennustas ajakirjanik Argo Ideon, et 2017. aasta kohalikke valimisi jäädakse mäletama kui EKRE kõrgpunkti Eesti poliitikas („25 päeva pärast on EKRE päev”, Maaleht 21.09.2017). Kogenud kolumnistina ei tõtanud Ideon avalikustama, milline oleks EKRE-le hea tulemus eelseisvatel valimistel. Ta ennustas vaid, et tõenäoliselt saab parlamendi väikseim fraktsioon korraliku tulemuse ja esinduse mitmes volikogus.

Tõsi, eelmistel kohalikel valimistel kogus EKRE riigis vaid 8377 valija toetuse (1,3% häältest) ega saanud suuremates omavalitsustes ühtegi mandaati. Aga Rahvaliidu järeltulija ei olnud siis veel riigieelarvest finantseeritav partei ning kooseluseadus ja pagulasteema polnud aktuaalsed. Päris tühjade pihkudega nad toona siiski ei jäänud. Näiteks valimisliidu Kindlad Tegijad esinumber Henn Põlluaas sai nelja aasta eest Saue linnas 244 häälega isikumandaadi ja jätkas linnapeana.

Tallinnas kogus EKRE 2013. aastal 5952 (2,72%) häält, millest ligemale pooled (48,2%) läksid perekond Helme (Mart, Martin, Helle-Moonika) kaukasse.

Tagala on tühi

2015. aasta riigikogu valimiste ajal jooksis juba nimetatute kõrval viiendana platsile võistkonna wunderkind Jaak Madison. Aga tagala on tühi. Täpsemalt öeldes on meeskond ebaühtlane. Kui palju on neid, kes suudavad vastata küsimusele: kes on need kolm pealt 60aastast taati, kes peale Helmete, Põlluaasi ja Madisoni riigikogu saali uksepoolse rea tagapinke nühivad? Isegi kolleegide jaoks riigikogus on nad parajad pähklid, kelle nime ja näo kipuvad segi minema.

Hoolimata EKRE kasvavast populaarsusest, pole vahepealsel ajal erakonnaga liitunud inimesi, kes eelmainitud kolmest rahvaasemikust eristuksid. Kelle nimi, nägu ja teod tekitaksid valijates äratundmisrõõmu ja sära silmadesse. Martin Helme muidugi seda väidet ei jaga, ühes väitlussaates tõi ta näitena EKRE kaks esinumbrit Tallinna valimisringkondades – Urmas Reitelmanni ja Kersti Krachti. Mõlemad on elukogenud inimesed, nende nimed on tuttavad. Iseasi muidugi, kas nad poliitikasse värsket verd toovad.

Näiteks Kersti Krachti häälterekord jääb veerandsaja aasta taha, kui ta Eesti Ettevõtjate Erakonna ridades kogus riigikogu valimistel 640 häält. EKRE esinumber Lasnamäel on osalenud Keskerakonna, Arengupartei ja valimisliidu Südameasi ja Uued Tuuled ridades kuus korda valimistel ja pole seni veel valituks osutunud. Viimastel kohalike omavalitsuste valimistel (2009 ja 2013) sai ta mõlemal korral Keilas 12 häält.

Urmas Reitelmann kandideeris aga 1996. aastal KVL Tallinna nimekirjas ja kogus Kristiine valimisringkonnas 57 häält.

EKRE kasvas küll välja Eestimaa Rahvaliidust, aga vähemasti pealinnas on endiste kolhoosiesimeeste häält vähe kuulda. Haabersti esinumbriks on hoopis viimastel kolmedel riigikogu valimistel ILi ja IRLi nimekirjas kandideerinud Urmas Espenberg, kes sai vastavalt 8, 24 ja 26 häält. Kahekohalise häältesaagini jõudis ka toonane reformierakondlane Wesse Allik, kogudes nelja aasta eest Nõmmel 10 häält. Usun, et EKRE esinumbritena saavad nad seekord palju rohkem rohkem hääli.

Tahumatu retoorika

Paljud EKRE seisukohad on mulle inimlikult mõistetavad, mõni isegi südamelähedane. Nad teavad lihtsaid lahendusi ega keeruta! Peremees ehitab ju maja ümber aia, EKRE inimesed ka laskeava, kust saaks sissetungijale tuld anda. Kuna nad teavad absoluutset tõde, ei salli nad vastuvaidlemist. Tundlikuma närvikavaga inimesed kirtsutavad selle peale nina.

Ühest küljest on nad ju õilishinged, kes seisavad vankumatult rahvuslike väärtuste eest ja valutavad 24/7 südant Eesti maa ja rahva tuleviku pärast. Poetavad teinekord pisaragi. Nõretavale monoloogile järgnevad sageli veidi kandilisemad mõtted ja tahumatu kõnepruuk oponentide aadressil. Hakka või uskuma, et võimule saades kütavad poliitilise laadaputka jõumehed teisitimõtlejate tuharad kuumaks.

Sellest johtuvalt ei riskeerigi intelligentsi konservatiivsem tiib, kes suhtub EKREsse teatava sümpaatiaga, oma nahka turule viia ja nende nimekirjas kandideerida. Kuidas sa ikka kandideerid koos inimestega, kes ei suuda oma mõtteid ja meeleseisundit elegantselt sõnastada? Nii, et see ei riivaks kaasteeliste kõrvu.

Ennustan, et meie kahes suuremas omavalitsusüksuses Tallinnas ja Tartus saab EKRE nendel valimistel neljanda koha. Mis on muidugi jama, aga võrreldes eelmiste valimistega siiski kõva edasiminek. Robustne retoorika tsementeerib küll nende valijaskonda, aga uusi tulijaid lisandub vähe. Õhukestest pilbastest aed hea ja halva maitse vahel on asendunud mustvalge betoonmüüriga. Samamoodi jätkates terendab neile kahe aasta pärast 12–15 kohta riigikogus ja koht Euroopa Parlamendis.

* EKRE fraktsiooni poliitikanõuniku Urmas Espenbergi kommentaar: Artiklis seisab, et olen osalenud kolmedel riigikogu valimistel ja saanud vastavad hääled (8, 24 ja 26 häält – toim). Tegelikult olen osalenud kolmedel kohalike omavalitsuste valimistel IRL koosseisus. Numbrid on õiged, kuigi ka minu koht IRL nimekirjas kõikus alati 16-26 koha vahel. Olen osalenud 2015 riigikogu valimistel (Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna nimekirjas) Põhja-Tallinnas ja saanud 2087 häält, mis on ju enam-vähem OK tulemus.

Jaga artiklit

58 kommentaari

R
raudmees  /   23:01, 16. okt 2017
Tänu e valimiste võltstehnoloogiale oli EKRE tulemus tubli
S
Sakunne  /   01:08, 15. okt 2017
"Raineri[Vakra] selgitused on alati pikad ja mõnikord ka teemasse!! K.Michal ERR valimiisssade täna

Päevatoimetaja

Marge Sillaots
Telefon 51993733
marge.sillaots@ohtuleht.ee

Õhtuleht sotsiaalmeedias

Õhtuleht Mobiilis