Suur Kanjon: UNESCO Maailmapärandi objekt USAs (Reuters / Scanpix)

Ajakiri Foreign Policy ja Associated Press vahendavad, et USA plaanib ametlikult UNESCOst välja astuda. ÜRO juurde kuuluva kultuuripärandi hoidmise ning teaduse ja haridusega tegeleva organisatsiooni esindajad loodavad siiski, et ameeriklased muudavad meelt. Lahkumise põhjusteks on väidetavalt raha ja Palestiina liikmelisus UNESCOs.

Lõpliku otsuse kuulutab USA välja võib-olla juba järgmisel nädalal. USA kavatseb jätkata vaatlejariigina. Välisminister Rex Tillerson olevat otsuse organisatsioonist lahkuda teinud juba mitu nädalat tagasi.

Põhjus, miks otsuse väljakuulutamine edasi on lükatud, on see, et sel nädalal valitakse UNESCO uus direktor. Prantsusmaa loodab, et USA toetab endist prantsuse kultuuriministrit Audrey Azoulayd. Prantsusmaa president Macron on USA president Trumpiga Azoulayst vestelnud ja kokku leppinud, et ameeriklased toetavad prantslaste kandidaati. Lisaks sellele on Prantsusmaa (ja paljud teised riigid) huvitatud sellest, et ei korduks Pariisi kliimakokkuleppe stsenaarium ning et USA ei eraldaks järjekordselt ennast ülejäänud maailmast. Francois Delattre, Prantsuse saadik ÜROs avaldas lootust, et Ameerika otsustab siiski mitte lahkuda. „Me leiame, et USA peaks jääma maailmas toimuvaga seotuks,“ ütles saadik.

Peamiseks põhjuseks, miks ameeriklased tahavad lahkuda, näib olevat raha. Nimelt on Ühendriigid organisatsioonile võlgu. Kuus aastat tagasi vähendas USA omavoliliselt oma eelarvet UNESCOs. Seda protestiks Palestiinale täisliikme staatuse andmisele. Kuid kõik õigused organisatsioonis tegutseda ja otsuseid teha jäid Ameerikale alles. Nüüd võlgneb Ameerika UNESCOle üle 500 miljoni dollari (422 miljonit eurot). USA toob endiselt lahkumise põhjuseks ka Palestiina liikmelisust ja Ameerika toetust Iisraelile - USA seaduste järgi on ühegi ÜRO juures töötava organisatsiooni rahastamine välistatud, kui organisatsioon Palestiina riiki tunnistab. Tõenäoliselt on asi siiski pigem rahas, ka välisminister Tillersoni sõnul on aeg võlgade kuhjumine lihtsalt lõpetada. Ameeriklased tahtsid UNESCOst lahkuda ka 1984. aastal, siis süüdistas president Reagan organisatsiooni sovjetilembuses.

Ühinenud Rahvaste Hariduse, Teaduse ja Kultuuri Organisatsioon ehk UNESCO pälvis (olenevalt riigist) Palestiina vastuvõtmise eest nii teravat kriitikat kui ka kiidusõnu. Selle aasta juulis kuulutas UNESCO Läänekaldal asuva iidse Hebroni linna Maailmapärandi nimistusse kuuluvaks objektiks Palestiinas. Iisrael reageeris taas valuliselt, väites, et selline otsus pisendab judaismi seoseid Hebroniga.

Eesti tähistab laupäeval UNESCO liikmeks saamise 26. aastapäeva. Eestist on nimistus laulu- ja tantsupeod, Kihnu kultuuriruum ja Tallinna vanalinn. Lahkuda ähvardava USA tuntuimad Maailmapärandi nimekirja kuuluvad objektid on Suur Kanjon, Redwoodi rahvuspark ja Alaska Liustikulahe rahvuspark.

Jaga artiklit

0 kommentaari

Päevatoimetaja

Geidi Raud
Telefon 51993733
geidi.raud@ohtuleht.ee

Õhtuleht sotsiaalmeedias

Õhtuleht Mobiilis