2
fotot
SÕJAKIRVES ON MAHA MAETUD: Türgi president Recep Tayyip Erdoğan ja Venemaa president Vladimir Putin. (AFP/Scanpix)

Tundub, et Türgi president Recep Tayyip Erdoğan ei kannata silmaotsaski, kui tema riigist ja temast maailma meedias iga päev ei räägita. Kuidas muidu seletada neid karme avaldusi ja samme, millega Erdoğan pidevalt lagedale tuleb, olgu need siis sõimavad, meelitavad või neutraalsed.

Türgil on kombeks aeg-ajalt mõne riigi või isegi mitmega korraga tüli kiskuda, aga tavaliselt ei kesta vaenuperiood kuigi kaua. Karjutakse ja ähvardatakse, kuid siis rahunetakse maha ja kõik jätkub paremini kui kunagi varem.

Näiteks mõni aeg tagasi olid Venemaa ja Türgi vahelised suhted sellises seisukorras, et räägiti isegi sõjalisest lahendusest. Kuid ei läinud kuigi palju aega mööda, kui kahest riigist said peaaegu parimad sõbrad. Venemaa nõustus hiljaaegu Türgile isegi relvi müüma: kahe aasta jooksul hakatakse tarnima raketikaitsesüsteeme S-400. See omakorda pole meeltmööda USA-le, kes samuti tahab türklastele relvastust müüa. Türklased tunnevad esijoones huvi ameeriklaste Patriot-süsteemi vastu, soovides samas ka ligipääsu tootmistehnoloogiale.

Samal ajal püüab Türgi jalad alla saada ka oma sõjatööstusele. Türgi päevaleht Sabah edastas oktoobri alguses riigi kaitseministri Nurettin Canikli sõnad selle kohta, et Türgi vähendab selles osas endiselt välissõltuvust ja arendab täiel kiirusel oma relvatööstust. 

Tüli ameeriklastega

Viimastel päevadel on Türgi põhivaenlaseks kerkinud USA, kuna Türgi võimud vahistasid USA Istanbuli peakonsulaadi töötaja Metin Topuzi. Väidetavalt kahtlustatakse meest riigipöördekatse organiseerimises, spionaažis ja korruptsioonis. Topuz on Türgi kodanik ja tal polnud diplomaatilist puutumatust. Mõni päev hiljem peatas USA saatkond Ankaras ja seejärel ka Türgi saatkond Washingtonis kõigi viisateenuste osutamise. Samal ajal noolivad türklased mõnda teistki Istanbuli peakonsulaadi töötajat, soovides veel kedagi arreteerida.

Politoloogide hinnangul pole Türgi varem nii suurde vastasseisu USAga läinud, mis võib tähendada näiteks seda, et Türgi tahab mõnevõrra piirata USAga lävimist. Kuna aga Türgi majandus sõltub peaaegu täielikult lääneriikidest, sealhulgas USAst, siis vaevalt midagi katastroofilist juhtuma hakkab. Suhete täielik katkestamine oleks Türgile kahjulik.

Saksamaa ei allu šantaažile

Saksamaa on alati olnud Türgi välispoliitika üks põhisuund, mis on ka täiesti arusaadav, sest elab ju Saksamaal väga palju türklasi ja Türgi päritolu inimesi (oletatavasti üle kolme miljoni). Seetõttu püüab Türgi nuruda Saksamaalt välja mitmesuguseid soodustusi ja järeleandmisi ning kui Saksamaa ei ole nõudmistega päri, siis ongi tüli majas. Suhted Saksamaaga on juba pikemat aega nugade peal ka seepärast, et Angela Merkelgi pole suu peale kukkunud ja ei lase Erdoğanil endale pähe istuda ja ultimaatumeid dikteerida.

Türgi avaldas mõni päev tagasi soovi taastada normaalsed suhted Saksamaaga. Sellest rääkis Türgi välisminister Mevlüt Çavuşoğlu intervjuus ajakirjale Der Spiegel. “Ma olen valmis selleks kogu oma jõu mängu panema,” teatas minister, kes möönis, et kahe riigi vahel on küll erimeelsusi, kuid need ei peaks takistama suhtlemist. Samas välisminister ka kärkis veidi, kui nõudis, et esimese tingimusena peab Saksamaa hakkama Türgit austama. Samal ajal on Türgi vanglas mitu Saksamaa kodanikku ja enne nende vabastamist pole arvatavasti suhete normaliseerumist oodata. Ühele vahistatule, saksa inimõiguslasele Peter Steudtnerile, nõuab Türgi prokuratuur koguni 15aastast vanglakaristust.

Väga huvitavaks võib olukord kujuneda siis, kui Saksamaa uueks välisministriks peaks saama roheliste esindaja Cem Özdemir, kes on esiteks türklane ja teiseks Türgi presidendi suur kriitik. 

Ikka veel on Türgil südame peal ka Euroopa Liit. Nii president Erdoğan kui ka teised kõrged riigitegelased on mitu korda neednud ELi maapõhja ja lubanud sellega mitte kunagi enam tegemist teha. Viimati tegi Erdoğan selles osas põhjapaneva avalduse 1. oktoobril, kui teatas, et Türgil pole euroliitu vaja ja tal polegi seal midagi teha. Pealegi ei kaotavat Türgi midagi, kui ta sinna ei pääse, sest EL on üsna mõttetu ja ta pole Ankara lootusi täitnud. Erdoğani pahameel on ka arusaadav, sest ELi juhid on üsna karmilt Türgi presidenti kritiseerinud. Kõige rohkem vihastas Erdoğan aga selle peale, kui Angela Merkel teatas, et ta ei näe mingit võimalust Türgi liitumiseks ELiga.

On arvatud, et Erdoğani ülikriitilist ELi avaldust innustas Venemaa, kes soovis türklastelt teada saada nende prioriteete. Suurele sõnavahule vaatamata pole Türgi loobunud Euroopa Liitu pürgimast ja on lubanud liitumiskõnelusi jätkata.

Kurdidele järele ei anta

 Omaette murekohat on Türgi juhtkonnale kurdide probleem. See rahvas president Erdoğani võib-olla ei morjendakski, eriti kui kurde ei elaks ka Türgis. Just seetõttu on Türgi president väga tige Iraagi kurdide iseseisvumispüüdluste pärast. Kui Iraagi kurdid saavad oma tahtmise, siis pole ühtki garantiid, et Türgi kurdid ei hakka samuti muutusi tahtma.

Türgi peaminister Binali Yildirim. (REUTERS/Scanpix)

Türgi peaminister Binali Yıldırım (pildil) teatas, et Türgi ei luba oma piirkonnas ühegi uue riigi tekkimist. “Me ei soovi kellegagi sõdida,” tsiteeris ajaleht Vatan peaministrit. “Kuid kui tunnetame ohtu oma riigi terviklikkusele, siis oleme valmis kõigeks. Meil on õigus astuda ükskõik milliseid samme.”

Jaga artiklit

32 kommentaari

R
Room  /   10:25, 12. okt 2017
Üks nüanss, mida artiklis ei ole. Türklased tahavad venelastelt peale rakettide ka nende tehnoloogiat, ehk teadmisi, kuidas neid toota. Ka venelased pole nõus oma tehnoloogiat ära andma. Nii, et see äri pole veel lõplikult mõlemapoolselt heaks kiidetud!
Pole halba heata Türgi suhetes ELiiduga. Kui mõned aastad tagasi tundus, et vaatamata vastuseisule tulebki Türgi ELiitu vastu võtta, sest ta oli täitnud selleks peaaegu kõik tingimused. Nüüdseks on Erdogan teinud kõik, et Türgi ei oleks parketikõlbulik veel kümmekond aastat. Euroopa hingab kergemalt.

Päevatoimetaja

Marge Sillaots
Telefon 51993733
marge.sillaots@ohtuleht.ee

Õhtuleht sotsiaalmeedias

Õhtuleht Mobiilis