Kataloonia president Carles Puigdemont. (AFP/Scanpix)

Maailma tähelepanu keskmes oli teisipäeva õhtul Barcelona. Oodati, mida teeb Kataloonia president Carles Puigdemont (pildil): kas ta kuulutab välja iseseisva Kataloonia riigi või mitte. Puigdemont ütles, et toetudes referendumi tulemustele on katalaanidel õigus iseseisvale riigile. Ta jättis aga iseseisvuse veel välja kuulutamata ja teatas, et soovib pidada keskvalitsusega dialoogi. 

Algselt pidi Puigdemonti kõne algama kell 19 Eesti aja järgi, kuid lükati siis tund aega edasi. Puigdemont läks kõnepulti kell 20.13. Pooletunnise kõne lõpus teatas ta, et katalaanidel on õigus iseseisvale riigile, kuid jättis selle veel välja kuulutamata ning kutsus keskvalitsust alustama dialoogi.  

Putšistidega ei ole millegi üle kõnelda,“ kuulutas päev enne Carles Puigdemonti parlamendikõnet peaminister Mariano Rajoy juhitava Rahvapartei pressiesindaja Pablo Casado vastuseks üleskutsetele, et keskvalitsus peaks alustama Kataloonia võimudega dialoogi.

Casado hoiatas: „Kui Kataloonia president Carles Puigdemont peaks teisipäeva õhtul Barcelonas kohalikus parlamendis esinedes tõepoolest välja kuulutama Kataloonia iseseisvuse ja lahkulöömise Hispaaniast, siis reageerib peaminister Rajoy karmi käega.“

Ajalehe Diari de Girona andmetel meenutas Casado 1934. aastal iseseisva Kataloonia riigi välja kuulutanud vasakpoolset valitsusjuhti Lluis Companyt, kes juba mõni tund hiljem koos kogu kohalikuga valitsusega Hispaania armee poolt vahistati. Kuus aastat hiljem, 1940. aastal hukkas diktaator Franco režiim Company.  „See, kes nüüd iseseisvuse välja kuulutab, lõpetab võibolla samamoodi,“ lisas Hispaania valitsuspartei pressiesindaja kohatult.

Hispaania keskvalitsusele avaldas enne Carles Puigdemonti parlamendis esinemist toetust ka Barcelona linnapea Ada Colau, kes ütles, et 1. oktoobril korraldatud rahvahääletuse tulemused ei ole alus iseseisvuse ühepoolseks väljakuulutamiseks. Teatavasti kuulutasid Hispaania võimud rahvahääletuse ebaseaduslikuks ning takistasid selle läbiviiimist. Seetõttu osales referendumil vaid 43% hääleõiguslikest Kataloonia kodanikest, kellest 90% soovis iseseisva riigi välja kuulutamist. 

 Samuti avaldasid Hispaania peaministrile solidaarsust Euroopa Liidu juhtriigid Prantsusmaa ja Saksamaa. Nii president Emmanuel Macron kui ka liidukantsler Angela Merkel rõhutasid, et toetavad ühtset Hispaaniat.  Brüsselis anti aga selgelt mõista, et Hispaaniast lahkulöömisel tuleb Kataloonial jääda väljaspoole Euroopa Liitu. 

Hispaania peaminister Mariano Rajoy lubas Kataloonia kriisist kõnelda parlamendis kolmapäeva pärastlõunal.

Jaga artiklit

34 kommentaari

P
paneuroopa  /   13:01, 14. okt 2017
http://euro-med.dk/?p=948
Judicial Background for Re-introduction of Death Penalty in the EU.
http://euro-med.dk/?p=776
The Lisbon Treaty “Legalizes” EU-Dictatorship with Death Penalty.
A
ajaloohuviline  /   09:41, 11. okt 2017
Keskajal oli peaderaiumine või võllasse tõmbamine tavaline hukkamisviis. Kuid Inglismaal oli veel eriline, kvalifitseeritud hukkamisviis. Eriliselt just riigireeturite jaoks. Kõigepealt tõmmati süüdimõistetu võllasesse rippuma, kuid mitte kauaks, lasti seejärel alla maa pale ning toibutati teadvusele tagasi. Seejärel seoti käed tulba külge ja jalgupidi hobuse külge ning venitati, nii et liigesed ragisesid. Lõpuks tõmmati spetsiaalsele pingile, kus timmukas lõiks tal kõhu lõhki, rebis sooled välja ning heitis tulle. Alles seejärel raiuti pea maha.

Päevatoimetaja

Marge Sillaots
Telefon 51993733
marge.sillaots@ohtuleht.ee

Õhtuleht sotsiaalmeedias

Õhtuleht Mobiilis