Carles Puidgemont (trepiastmetel keskmine) saabus parlamenti, kuid kadus seejärel. Võimalik, et tal on telefonivestlus Jean-Claude Junckeriga. (Reuters / Scanpix)

Kataloonia president Carles Puigdemont astus täna kohaliku aja järgi pisut enne kella 18.00 kõrvulukustava aplausi saatel parlamendihoonesse, et pidada kõne kataloonlaste tulevikust. Kell 18 algama pidanud kõne lükkus edasi, sel kellaajal olid kohal vaid pooled parlamendiliikmed ning presidenti ennast polnud näha. Pikale ajalootunnile Katalooniast järgnes küll sütitav tulevikulubadus, et Katalooniast saab kunagi vabariik, aga lõppkokkuvõttes iseseisvust siiski 10. oktoobril välja ei kuulutatud.

Euronews väidab, et Puigdemonti kõne lükkus edasi, sest presidendil on käsil telefonikõne Euroopa komisjoni president Jean-Claude Junckeriga. Kataloonia parlament väitis algul, et tegu on hoopiski parlamendierakondade kinnise koosolekuga. Nüüd teatas parlamendi esindaja, et Puidgemontiga on viimasel hetkel ühendust võetud ja käimas on rahvusvahelised läbirääkimised.

Parlamendihoone juurde kogunesid iseseisvuse pooldajad. President Puigdemont astus parlamendi ette kell 19.13 kohaliku aja järgi. „Olen teie ees, et analüüsida hetkeolukorda ja selgitada selle referendumi poliitilist mõju,“ alustas president. „Ma ei ähvarda kedagi, ei pressi midagi välja, ei solva kedagi. Peame pingeid leevendama,“ rääkis ta. „Me ei nõustu iialgi kõiges, aga peame olema ühtsed. Edasi viib tee läbi demokraatia ja rahu. Paljud inimesed on minuga viimaste tundide jooksul ühendust võtnud ja soovitusi andnud. Tänan neid soojalt. Eks neil olid selleks omad põhjused, kuid oli oluline, et nad ära kuulasin.“

Puigdemont jätkas Hispaania valitsuse kritiseerimisega referendumit ümbritsenud paanika ja vägivalla pärast. Ta tänas kõiki, kes valimas käisid ja valimiste toimumisele kaasa aitasid. Ta võrdles katalaanide referendumit Šotimaa 2014. aasta iseseisvusreferendumiga.

Kataloonia ajaloost rääkides rõhutas Puigdemont, et 1978. aasta Hispaania põhiseadus tundus tol ajal hea alus suuremaks autonoomiaks ja stardipakuks iseseisvusele. Nüüd olevat katalaanid pettunud, sest see, mis kunagi tundus soodsa võimalusena, ei ole neile kasuks tulnud, on nende hinnangul paindumatu ja hoiab nende ja nende kultuuri arengut tagasi.

„Meie prioriteet Hispaania rahvaga on dialoogi pidamine,“ rääkis president. „Me pole hullud. Oleme normaalsed inimesed. Tahame hääletada, meil pole Hispaania ja hispaanlaste vastu midagi. Kuid viimastel aastatel pole meie suhetes midagi muutunud.“ 

„Kataloonia võitis referendumiga õiguse olla vaba riik. Rahvas hääletas „jah“ ja selle sooviga tahan ma edasi minna. Katalooniast saab vaba, iseseisev riik!“ kuulutas president. Kuid jätkas siis jutuga dialoogist ning palus, et parlament iseseisvuse väljakuulutamise edasi lükkaks. Lubadus vabariigist millalgi tulevikus oli kõne tipphetk, kuid sellele järgnesid palve parlamendile anda iseseisvumisele mandaat ja soov jätkata rahvusvahelist dialoogi. Seega jäi Kataloonia vabariik täna välja kuulutamata.

Maailma ärevad pilgud on kataloonlastele suunatud, rahvusvaheline üldsus eelistab Hispaaniat näha ühtse riigina ning Puigdemontile on ka kõvasti survet avaldatud. 1. oktoobril hääletas 42 protsenti kataloonlastest iseseisvusreferendumil. Neist 90 protsenti hääletas Hispaaniast lahkulöömise poolt. Madrid kuulutas referendumi ebaseaduslikuks ning üritas selle toimumist politseijõudude abil mõnedes jaoskondades ka takistada.

Jaga artiklit

24 kommentaari

K
kas löödi  /   08:57, 11. okt 2017
ka see mees rahapakiga uimaseks, nii nagu eu oma ideid läbi surudes tavapäraselt ikka teeb?
M
MK  /   01:09, 11. okt 2017
CUP ehk radikaalid, juba teatasid, et annaavd Puchimontile kuu aega armuaega. Nad polnud üldse rahul, sest umbes tund aega enne tegi Putshimont teksti muudatusi. Itaalia on Putshimonti pikalt saatnud (Lombardias ja Venetos on kahe nädala pärast referendumid) ja eks neid riike koguneb homseks veelgi. Kõige parem on muidugi see, et keegi ei saa aru, mida see Putshimont nüüd siis tegi. Tõenäoliselt tahab minna Sloveenia teed. Kogu aeg on isesesivuslased ohvreid mänginud ja Euroopa poole ulunud. Probleem on selles, et Kataloonia ei ole kunagi relva kätte võtnud. Nagu seda tegid Eesti või paljud teised riigid. Alati on halatud, et Hispaania represseerib, mis on täielik jama. Eks homme näeb, mis saab ja mis keskvalitsus otsustab. Loodetavasti lahendatakse see asi kiirelt keskvalitsuse poolt ära, sest kui mul oleks Kataloonias raha kinni, siis teeks see küll veits murelikuks. Viimas kahe päeva jooksul on sealt lahkunud hunnik rahvusvahelisi ettevõtteid. Eks näeb, mis saab.

Päevatoimetaja

Marge Sillaots
Telefon 51993733
marge.sillaots@ohtuleht.ee

Õhtuleht sotsiaalmeedias

Õhtuleht Mobiilis