Kinnisvara uudised
city24 pilt (city24)

Meie kinnisvaraturul eristatakse kohati liiga tugevalt uusi ja vanu maju. Eriti paistab see silma siis, kui räägitakse kommunaalkuludest. Müües ise nii uusi kui vanu kortereid, ei ole ma nii must-valge lähenemisega nõus. Ma arvan, et teemat võiuks laiemalt võtta ja mõlema variandi puhul leida nii plusse kui miinuseid, kirjutab Uus Maa Kinnisvarabüroo maakler Egon Juhanson.

 

On selge, et kui ehitatakse äärmiselt energiatõhus uus maja, saab sellega seonduvad kulud alla viia. Selles pole kahtlustki. Aga küte pole ainus ja määrav näitaja ning teisalt, enamik uusi maju pole A-energia- või liginull-energiaklassiga. Kommunaalkulud moodustuvad erinevatest komponentidest ning sõltuvalt olukorrast võib ka juhtuda, et ühesuuruse üldpinnaga korteri kõrvalkulud vanas ja uues majas võivad olla pea sarnased või ka vanema korteri kasuks.

Esmalt, kui suur on maja, kas 80 või 8 korterit? Mida enam kortereid, seda paremini saab kulusid jagada ja neid ühe leibkonna kohta vähendada. Kas majas tegutseb ühistu või haldusfirma? Ühistus võidakse osa töid majaelanike endi poolt teha, haldusfirma, mis on levinud just uusarendustes, võtab üle kogu tegevuse. Teisalt, vanade majade puhul mängib rolli seisukord. Sellest sõltuvalt, kuidas on raha kogutud korrastustöödeks, kas on laenukohustusi, kui palju on võlglasi jne.

Edasi – millised on majas kasutatavad lisamugavused? Porivaibad, videovalve, parklavalgustus ja –küte jne. Kõik mugavused maksavad – uutel majadel on neid tihti enam. Remondifond ja laen on aktuaalsemad pigem vanemates majades, samas esimest märkab ka osades uutes hoonetes, sest asjad hakkavad koheselt ju kuluma. Hea küsimus on ka, kes maksab õuevalgustuse eest – kas lambid postide otsas kuuluvad linnale või tuleb valguslahendus elanike poolt luua.

Milline on hoone energiaklass? Siin on eelisseisundis loomulikult uued majad, kuid alati tuleb arvestada ka, milline on kütteliik, milline selle hind piirkonniti ning kui kaugel näiteks on keskküttekatlamaja. Kallis kaugküte võib nullida need hüved, mis peaksid peaks kaasnema kõrge energiaklassiga.

Need on siis mõned võimalikud näited, kuidas võib kommunaalteenuste kogumaksumus arvel kujuneda. Loomulikult saab igale väitele vastu vaielda sõltuvalt eelistustest – kui meeldib väike vanem maja, siis tuleb arvestada sellega seotud võimalike suuremate kuludega (remont, laen). Kui meeldib aga uus ja värske, eelnevalt kasutamata korter, siis võivad arvet kasvatada kaugküte või haldusfirma tasud. Igaühele oma, eks ole, kuid kindlasti ei saa väita, et uus on alati madalamate kõrvalkuludega kui vana korter.

 

Foto: Scanpix

Loe lisaks: Kommunaalkulud ei sõltu alati maja vanusest 

Jaga artiklit

1 kommentaar

I
Ilmar  /   12:54, 15. okt 2017
Kahetoaline Tallinnas, Stalini ajast pärit maja - lagede kõrgus 3.10 ja kumerate servadega. Suured aknad. Mõnusalt stiilne ja palju õhku.
45 m2 ja kõik kulud suvel 45 eurot kuus ja talvel koos küttega 95-115 eurot kuus. Kulude sees on ka vesi, prügivedu ja gaas.
Minu jaoks superodav lahendus - lähed õhtul koju ja soe tuba ootab ees. Ei mingit kütmist, reguleerimist, remonti.. Midagi hooldama ei pea, lumi on talvel lükatud ja lehed sügisel koristatud.

Päevatoimetaja

Kristjan Väli
Telefon 51993733
kristjan.vali@ohtuleht.ee

Õhtuleht sotsiaalmeedias

Õhtuleht Mobiilis