2 kommentaari

L
leo  /   11:56, 7. okt 2017
Meie Maad kaitsevad teatavasti nn Van Alleni vööndid ehk kiirgusvööndid, mis kaitsevad maapealset elu kosmilise kiirguse ja Päikeselt saabuvate prootonpursete eest. Kõigele vaatamata saab iga maapinnal elav inimene igal aastal kosmilist kiirgust umbes 1 millisieverti ulatuses. Rahvusvahelises Kosmosejaamas viibivad kosmonaudid saavad taolise kiirgusehulga IGA PÄEV, vaatamata sellele, et kosmosejaam asub kiirgusvöönditest allpool, Maale lähemal. Kiirgusvöönditest läbitungimisel ja süvakosmoses on kiirgushulk veel suurem. Kui inimene saab kokku 1000 millisievertit ehk ühe sieverti, on asi temaga ühel pool. Apollo kuulenduritel lihtsalt vedas, et nende lendude ajal neid ei tabanud võimsad Päikeselt lähtuvad prootonipursked, muidu oleksid nad ÜHEL PÄEVAL võinud saada kätte 3 sievertit kiirgust. Ka kestis nende Kuulend ainult mõne päeva. Natuke ka vandenõuteooriat - Apollo 13l ei olnud mingit plahvatust, vaid astronaudid tuli kiirgusohu tõttu kiiresti Maale tagasi tuua. Noh, aga selles hollivuudlikus marslasefilmis oli kosmoselaeva meeskond koos oma päästemissiooniga kosmoses lausa mitu aastat. Ilmselt pole lähikümnenditel taolised kosmoselennud inimestele ( ilmselt küll mitte robotitele ) võimalikud
  /   14:41, 6. okt 2017
Veel fakte: Inimese bioloogiline kell käib Marsi ööpäeva tsükli järgi, mitte Maa. Veel faktike: Nasa deklareeris ootuspäraselt, et tegelikkuses puudub Nasa-l ja USA-l tervikuna tehniline võimekus sooritada mehitatud lend Marsile. Musk`i jt uljad projektid ei ole tegelikkuses mõeldud elluviimiseks vaid need on USA sõjaliste agentuuride operatsioonid leidmaks maailmas eriti osavaid ja võimekaid noori keda palgata USA tööle nii sõjaliste kui muude teaduslike sh. kosmoseuurimiste projektide juurde.

Päevatoimetaja

Kristjan Väli
Telefon 51993733
kristjan.vali@ohtuleht.ee

Õhtuleht sotsiaalmeedias

Õhtuleht Mobiilis