4
fotot
AUSTEN JA KAFKA SEGATUNA PROUSTIGA: Kazuo Ishiguro 2005. aastal oma raamatuga „Ära lase mul minna“, millest on vändatud film, peaosades Keira Knightley ja Carey Mulligan. (AFP/ SCANPIX)

114. Nobeli kirjanduspreemia laureaadiks kuulutatud Kazuo Ishiguro teostes põimuvad mälu, aeg ja enesepettus – iseäranis valuliselt tema kuulsaimas romaanis „Päeva riismed“, mille põhjal on vändatud edukas film.

Mullu üheksa miljonit Rootsi krooni ehk veidi alla miljonieurose Nobeli kirjanduspreemia üllatuslikult lauljale Bob Dylanile määranud Rootsi Akadeemia andis neljapäeva pärastlõunal teada, et tänavune laureaat on briti menukirjanik Kazuo Ishiguro. Favoriitideks peeti Margaret Atwoodi, Ngũgĩ wa Thiong'ot ja Haruki Murakamit, märgib The Guardian. Kuid akadeemia sõnul on Ishiguro paljastanud oma suure emotsionaalse väega romaanides kuristiku meie illusoorse tunde all, et oleme maailmaga ühenduses. Esile tõsteti ka Ishiguro hillitsetud tooni. Akadeemia alaline sekretär Sara Danius nimetas Ishiguro loomingut Jane Austeni ja Franz Kafka teoste seguks. „Kuid sinna tuleb lisada veidi Marcel Prousti ja siis segada, ainult natu-natukene.“

1954. aastal Jaapanis Nagasakis sündinud tulevane kirjanik siirdus perega Suurbritanniasse viieaastasena. Briti kodakondsuse sai ta 1982. aastal. Samal aastal ilmus tema esimene romaan „Mägede kahvatu terendus“ (e. k. 2000). Sestsaadik on Ishiguro olnud täiskohaga kirjanik. 1989 võitis ta „Päeva riismetega“ maineka Bookeri auhinna. Lugu ülimalt kohusetundlikust peateenrist Stevensist, kes ohverdab oma eraelu töökohustustele, jõudis 1993. aastal režissöör James Ivory käe all ekraanile, peaosades Anthony Hopkins ja Emma Thompson.

JÄI AINSAGI OSCARITA: „Päeva riismete“ ekraniseering „Elu kuldsed hetked“ esitati kaheksa Oscari kandidaadiks, kuid jäi ainsagi auhinnata (pildil Anthony Hopkins ja Emma Thompson). 1994. aasta kuldmehikeste jagamisel võimutsesid „Schindleri nimekiri“, „Philadelphia“ ja „Klaver“. (VIDA PRESS)

Eesti keeles on kirjaniku loomingust peale eelmainitud teoste ilmunud ka „Hõljuva maailma kunstnik“, „Ära lase mul minna,“ „Nokturnid: viis lugu muusikast ja hämarusest" ning viimati „Maetud hiiglane“.

Erinevalt mullusest võitjast Bob Dylanist, kes ei võtnud päevade viisi Nobeli komitee telefonikõnesid vastu ega ilmunud ka ametlikule tseremooniale, andis Ishiguro BBC-le varmalt kommentaari. Ta nimetas Nobeli preemia võitmist hiilgavaks auks – „peamiselt seetõttu, et see tähendab, et olen kõigi aegade suurimate kirjanike jalajälgedes“. „Maailmas valitseb praegu väga suur ebakindlus. Loodan, et kõik Nobeli auhinnad kujutavad endast jõudu, mis toob praegusesse maailma midagi positiivset.“

Jaga artiklit

0 kommentaari

Päevatoimetaja

Marge Sillaots
Telefon 51993733
marge.sillaots@ohtuleht.ee

Õhtuleht sotsiaalmeedias

Õhtuleht Mobiilis