(Martin Ahven)

Et Eesti jõudis ID-kaardi avastatud turvariski lahenduse leidmiseni napi kuu ajaga, on kindlasti hea uudis. Nüüd jääb pöialt hoida, et tervelt kolmveerand miljoni kaardi uuendamine sujuks võimalikult libedalt. Kel õnnestub uuendus arvutis ära teha, on kergelt pääsenud. Keerulisemaks tõotab minna nendel, kes eri põhjustel ei saa uuendust teha ning peavad sammud teenindussaali seadma. Nende puhul lisandub eelkõige ajakulu teeninduskontorites oma järjekorda oodates.

ID-kaardi kõrvale soovitatud mobiil-ID puhul on üks oluline puudus – tegu on tasulise teenusega, mis tõotab pankadele kuni 10 miljonit eurot aastas. Olukorras, kus ID-kaart on küll kohustuslik, kuid riik ei suuda tagada selle järjepidevat kasutuskõlblikkust, pole riigist aus propageerida sinna juurde veel tasulist teenust. Sel juhul peaks ka mobiil-ID olema vähemalt segaduste aastal, aga miks mitte ka edaspidi tasuta. Kuidas seda saavutada, on riigi ja pankade kokkuleppe küsimus.

Argumendid, miks riik peab võtma sertifikaatide uuendamise võimalikult sujuvat korraldamist väga tõsiselt, on mõjuvad. Kuna koos uuendamise alustamisega novembris kaob ka ID-kaartide elektroonilise kasutamise võimalus, siis tähendab see kuni kolmveerand miljoni kaardiomaniku äralõikamist internetipangandusest.

Kes pole tagavaraks hoidnud pankade paroolikaarte, võib moodsa ID-kaardi liigse usaldamise eest sattuda nüüd raskustesse. Soovitusest teha uuendus kähku arvuti abil ära pole kasu neile, kellele riik on jaganud praagiks tunnistatud kaarte.

Just teenindussaalide töö sujuv organiseerimine on mainekujunduse seisukohalt vaat et olulisemgi, kui oli turvariskist teavitamine peaministri suu läbi. On selge, et vähemalt pealinnas ei piisa kahest kehvas asukohas saalist lühikese aja jooksul sadade tuhandete hädaliste teenindamiseks. Nii ei jää riigil muud üle, kui muuta oma seniseid põhimõtteid ja tuua teenindussaalid kohtadesse, kus inimesed tegelikult liiguvad: suurtesse ostukeskustesse ning kesklinnas kas või superministeeriumi allkorruste esindussaalidesse. Ning avatud peaksid need olema mitte ametnikele mugavalt kella viieni, vaid pigem ostukeskuste tööpäeva lõpuni. Järjekordi lühendaks seegi, kui riik saadaks inimestele uued dokumendid koju postiga või pangakontorite kaudu, nagu see varemgi käis.

Jaga artiklit

5 kommentaari

M
Mobiil ID?  /   22:08, 28. sept 2017
On ju ka veel tasuta Smart ID.
M
Mari  /   18:38, 28. sept 2017
Mida see tähendab, et alates ID kaarti ei saa enam pangaoperatsioonideks kasutada? Kas siin on mõeldu ajutiselt või kuidas tuleks sellest aru saada?

Päevatoimetaja

Telefon 51993733
online@ohtuleht.ee

Õhtuleht sotsiaalmeedias

Õhtuleht Mobiilis